Andres Anvelt: riigi eelarvestrateegia läbirääkimistest siseministri pilgu läbi

Ann VaidaEesti, Lõimumine, Õigus, Siseturvalisus

Hiljuti lõppenud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel leppisime valitsusega kokku järgneva nelja aasta olulistes eesmärkides. Teen ülevaate olulisematest saavutustest Siseministeeriumi valdkondades.

Siseturvalisuse palgad

Riigieelarve strateegia läbirääkimistel saavutasime ajaloolise läbimurde – järgmisel aastal tõuseb märgatavalt siseturvalisuse tagajate palk, milleks saime kokku üle 23 miljoni euro lisaraha. See on suurim kasv kümne aasta jooksul. Päästja keskmine põhipalk on järgmisel aastal ilma lisatasudeta 1000 eurot ja Päästeameti palgafond tervikuna kasvab ligi 20%. Oluline tõus tuleb aga teistelgi: Politsei- ja Piirivalveameti palgafond suureneb üle 10% ja Häirekeskusel üle 8%. Samuti kasvab 20% siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) palgafond.
Kõige kriitilisem oligi päästjate palk, mille vahe Eesti keskmise palgaga oli väga suureks kärisenud. Esimene suur samm on tehtud ja järgnevate aastate eesmärk on jõuda päästjate palgaga Eesti keskmise palgaga võrreldavale tasemele. Vaid nii suudame hoida palka konkurentsivõimelisena, et hoida meie praeguseid päästjaid ning motiveerida noori inimesi päästesse tööle asuma. Sama kehtib politseinike-piirivalvurite ja päästekorraldajate kohta – me peame rasket tööd tegevatele headele inimestele maksma väärikat palka.

Kodud tuleohutuks

Eestis hukkub aastas ligi 40 inimest põlengu tõttu ja enamasti enda kodus – seda on mitu korda rohkem kui Põhjamaades. Meil on tuhandeid kehvas seisundis kodusid, mille elanikud ei suuda ise oma kodu korrastada, olgu selleks paljulapselised pered, üksi elavad eakad või puudega inimesed. Kodude tuleohutusprojekt jätkub aastatel 2020-2022 ja selleks eraldatakse üks miljon eurot aastas. See tähendab, et koos kohalike omavalitsustega suudame lähiaastatel sadu ja sadu Eesti kodusid muuta turvaliseks ja ohutuks kõigile meie elanikele!

Siseturvalisuse varustus ja hooned

Jätkub nii päästjate kui ka politseinike-piirivalvurite töötingimuste parandamine ning varustuse ja töövahendite uuendamine. Ainuüksi 2018. aastal saime juurde 1,1 miljonit lisaeurot, millest PPA soetab kaitseveste ja paraneb veelgi majandus- ja küberkuritegevuse uurimine. Samuti täieneb merepäästjate varustus ning liiklusjärelevalve tegemiseks vahetatakse välja kiirusemõõtjad ja alkomeetrid.
Lähiaastatel saavad valmis Sisekaitseakadeemia peahoone Tallinnas ja kolledž Narvas, politsei ja pääste ühishooned Sillamäel ja Pärnus ning Kihnu, Valga, Lilleküla ja Nõmme päästekomandod. Lilleküla ja Nõmme kuuluvad kõige suuremate väljakutsete arvuga komandode sekka Eestis ja nende seisukord oli juba kriitiline. Lisaks juba varem kokku lepitud uuele päästetehnikale, varustuse uuendamisele ja hoonete korrastamisele tuleb värskendame komandode sisustust, et tagada päästjatele valve ajal korralik puhkamisvõimalus enne uut väljakutset. Päästjad väärivad heale palgale lisaks häid töötingimusi!

Keeleõpe

Saime püsirahastuse keeleõppeprogrammile, millega rahastatakse niiöelda kodanikulepingut. Alates järgmisest aastast saavad vähemalt viis aastat Eestis elanud täisealised inimesed, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja soovivad taotleda Eesti kodakondsust, õppida tasuta eesti keelt tasemel B1 ja saada kokkuleppel tööandjaga tasustatud õppepuhkust. Õpingute lõpus peab inimene sooritama edukalt kodakondsuseksami, millega riik loeb lepingu täidetuks. Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks. Kui inimene tahab ühiskonda panustada ja on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks, tuleks teda julgustada kodakondsust taotlema ja kodanikuleping on üks selline samm. Meie eesmärk on järgmisel aastal saada keeleõppelepinguga õppima kuni 1000 inimest.

Piiri korrastamine

Oleme rääkinud palju idapiirist, mis on Eesti, Euroopa Liidu ja NATO välispiir. Eesti ja Läti vahel jookseb 343 kilomeetrit piiri, mis vajab samuti hädasti hooldamist. Järgmistel aastatel puhastatakse siht taimedest, uuendatakse ja taastatakse piirikupitsad, vabastatakse ojad ja kraavid kopratammidest ja remonditakse 103 metallpiirimärki.