Barbi Pilvre: karusloomade kasvatamine peab Eestis lõppema viie aasta jooksul

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre andis 18 saadiku nimel täna uuesti riigikogu menetlusse loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused, et keelustada Eestis karusloomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine ainult karusnaha tootmise eesmärgil.

Koostöös loomakaitseorganisatsioonidega sündinud eelnõu annab karusnahatootjatele viieaastase üleminekuaja. Keeld on kavas jõustada 2024. aasta 1. juunil. Eelnõu algatajateks on sotsiaaldemokraadid Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Toomas Jürgenstein, Marianne Mikko, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Jevgeni Ossinovski, Inara Luigas, Helmen Kütt ja  Hardi Volmer; Oudekki Loone, Jaanus Karilaid, Heimar Lenk Keskerakonnast ning Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Yoko Alender, Liina Kersna ja Madis Milling Reformierakonnast.

Sarnast eelnõu arutas riigikogu ka 2017. aastal, mil see kogus 24 saadiku toetuse ja langes menetlusest välja. „Nüüd on lootust märksa suuremale toetusele. Eelnõu ei puuduta loomakasvatust, mille kaasproduktiks on loomanahad ega keela juba olemasolevate kasukate või karusnahksete mütside ja kraede kandmist,“ ütles Pilvre. „Tegemist on ennekõike eetilise eelnõuga, mis ei kaitse ainult loomi, vaid ka inimesi, kes ennast loomade halva kohtlemise pärast halvasti tunnevad. Karusnahk on luksuskaup, mida inimesed ei vaja enam kaitseks külma vastu. Tegu on kogu maailmas turu kahanemise tõttu hääbuva ja eriti Euroopas eetilistel põhjustel väljasureva majandusharuga.” Karusnahatööstus on samuti suur keskkonnasaastaja, sest nahku töödeldakse kemikaalidega ja kasvanduste jäätmed reostavad tugevalt ümbrust, lisas Pilvre.

Pilvre väitel pälvivad eetiline tarbimine ja loodussäästlikud eluviisid üha enam toetust. „Lühikese aja jooksul on ka karusnahatööstuses toimunud muutusi, mis räägivad selle majandusharu kokkukuivamisest nii Eestis kui ka maailmas. Moetööstuse mitmed suured nimed, nagu Gucci, Michael Kors, Donna Karan ja isegi Hiina moekunstnikud on avalikult deklareerinud, et ei kasuta oma loomingus karusnahka. Sama tee on valinud ka mitmed Eesti moekunstnikud. Karusnahavaba on näiteks kuulus Londoni moenädal,“ selgitas ta.

Karusloomafarmid on täielikult keelustanud Inglismaa ja Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Taani, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, mitmed Saksamaa liidumaad ning Belgia. Osaliselt on seda teinud Šveits, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriigid. Tänavu sulges karusloomafarmid Luxemburgis, Tšehhis juhtub see tuleval aastal ainult kaheaastase üleminekuajaga. Oktoobris anti karusloomakasvatuse keelamist puudutav eelnõu menetlusse ka Leedus.

Karusloomakasvatus on ka Eestis selgelt kahanev tootmisharu. Kui Keila lähedal asuvas ASis Balti Karusnahk oli veel 2014. aastal ligi 100 töötajat, siis praegu on seal töötajaid 30 ringis. Eestis kasvatatakse ainult naha pärast naaritsaid, rebaseid ja tšintšiljasid.

Kasvanduste keelustamist toetab Eestis oluline avalik huvi – Kantar Emori poolt 2016. aasta lõpus läbi viidud uuringu kohaselt ei poolda 81% naistest ja 55% meestest loomade kasvatamist ja hukkamist farmides ainult karusnaha saamise eesmärgil.