Austatud Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael! Ma ei tea, kuidas teil, kuid minul ja kõigil meie fraktsiooni liikmetel on telefon punane ning postkast täis linnaelanike, korteriühistute esimeeste, väikeettevõtjate kirju, mida kokkuvõtvalt saab nimetada appikarjeteks, kirjutab sotsiaaldemokraat Eduard Odinets Postimehes.
Inimesed on kurjad, inimesed on ahastuses, inimesed on meeleheitel, sest see, mis toimub meie linna tänavatel, hoovides, ristmikel, on pehmelt öeldes täiesti košmaarne, vastuvõetamatu ja näitab linnavalitsuse täielikku saamatust luua linnas kord majja. Meie linn upub lumme ja selle tagajärjel ka prügisse.
See kõik meenutab mingit apokalüpsise filmi: teed, tänavad, hoovid on läbimatud, prügiautod ei pääse ligi, konteinerid tühjendamata. Kuid veel apokalüptilisemaks teeb olukorra asjaolu, et nii lumekoristaja kui prügivedaja on ühe ja sama kontserni kaks haru ning kuuluvad ühele ja samale isikule.
Linnavalitsus on jätnud oma elanikud, korteriühistud, ettevõtted Nikolai Ossipenko firmade pantvangi. Linnavalitsus lihtsalt vaatab pealt ja laiutab käsi: talv on väljas ja lund on palju.
Paratamatult tekib selline tunne, et linnaelu meelega saboteeritakse. Meie tublid korteriühistud ning nende kojamehed ja vabatahtlikud teevad ühistutele kuuluvad hoovid lumest puhtaks, kuid prügiauto ei pääse ikka ligi, sest peatänav, kust hoovi keerata, on läbimatu. Kui mõni traktor ka eksib mõne elumaja hoovi, mis kuulub linnale, siis lükkab ta lume äsja puhtaks tehtud ühistumaale ning konteinerile ikka ligi ei pääse.
Kui mitmetunnise helistamise tulemusena jõuabki mõni traktor mõnele põiktänavale, siis teeb ta vallid kindlasti inimeste väravate ette.
Aga kas neid traktoreid üldse on ja jagub kõikjale? Kas töötavate masinate arv ikka vastab hankepakkumuses lubatule vastavalt riigihankele? Kas tehnika on ikka GPS-seadmetega varustatud, et tellija saaks töötegemist kontrollida? Kas keegi üldse midagi kontrollib?
Mulle helistas eile üks vanapaar Ahtmest, mõlemad üle 80aastased puudega inimesed, elavad oma majas. Mitu päeva ootasid traktorit, kes lükkaks nende põiktänava läbitavaks, et nad saaks poodi ja arsti juurde. Traktor tuli, lükkas lund. Kuid lükkas täpselt vanakeste värava ette, nii et poodi ja arsti juurde jäi ikka minemata.
Võtsin ühendust otse linnapea abiga, lubas isiklikult tegelda. Kuid see ei ole normaalne, et poodi pääsemiseks peab riigikogu liikmele helistama.
Neid näiteid on palju. Kinnilükatud autod, kinnijäänud kiirabimasinad, üle vallide ronivad vankriga naised, vanurid ja puuetega inimesed, ristmikele kuhjatud vallide tõttu auto alla jäämise ohus lapsed, läbimatute kõnniteede tõttu sõiduteedel kõndivad jalakäijad. See on apokalüpsis, ütlen ma teile, lugupeetud linnapea.
Kuid kelle ülesanne on linnas kord majja lüüa? Kes vastutab kogu selle segaduse eest? Kes on kohustatud seaduse järgi kogu seda jama ära klaarima? Õige! Linnavalitsus. Kuid meie linnavalitsus on ilmselgelt demonstreerimas oma täielikku teovõimetust.