Eduard Odinets: osa Eesti peresid kustutati seadusest

Jana RistimetsJulgeolek

Reformierakond ja Keskerakond allusid EKRE ning Isamaa šantaažile ning viskasid perehüvitiste seaduse muutmise eelnõust välja kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär, Riigikogu liige Eduard Odinets ERR-is.

Käimasolev julgeolekukriis ja ka kõik muud kriisid näitavad väga selgelt, kui oluline on iga inimese suhtumine oma riiki ja kui oluline on riigi suhtumine igasse oma inimesse. Eesti on tugevam ja ühiskond kokkuhoidvam siis, kui inimesed tunnevad, et riik hoolib nendest, et arvestatakse kõigi elude ja muredega ning kedagi ei jäeta tähelepanuta.

Riigikogus on suurema avaliku tähelepanuta arutatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mis jõuab peagi lõpphääletusele. Ühtpidi on tegu hea ja vajaliku seadusega, mis parandab vanemahüvitise ja vanemapuhkuse tingimusi ning võimaldab maksta elatisabi lapsele, kui vanemale, kes on kohustatud last üleval pidama, on välja kuulutatud pankrot. See on seadus, mis edendab hoolimist ja meelespidamist ning lahendab meie inimeste pärismuresid. Paraku ei hooli see kõigist Eesti inimestest.

Nimelt allusid Reformierakond ja Keskerakond pärast esimest lugemist EKRE ja Isamaa šantaažile ning viskasid eelnõust välja kõik, mis puudutab kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasi, nende võimalusi ja õigusi. Eelnõust kõrvaldati nii registreeritud partnerid kui ka nende lapsed, nende elud ja nende probleemid. Lihtsalt välja ja ongi kõik. Tehtud. Elimineeritud. Kustutatud.

Väljapressijad esitasid surve avaldamiseks laviini muudatusettepanekuid. Osa Eesti inimeste kustutamist põhjendasid nad vajadusega “vältida kooseluseaduse varjatud jõustamist teiste seaduste muutmise kaudu ning väärtustada traditsioonilist registreeritud abielu mehe ja naise vahel.” Kui registreeritud elukaaslane võrdsustada abikaasaga, siis pidavat see mõjutama julgeolekuolukorda. Isegi sellise väite ees ei kohkutud tagasi.

“Ja paratamatult tuleb pähe küsimus, et kes on järgmine. Kes järgmisena seadustest maha tõmmatakse, ära unustatakse?”Kas osa inimeste seadustest kustutamine aitab meid julgeolekukriisi ja teiste kriisidega hakkama saada või on sel sammul vastupidine efekt? Kui mitmes Eesti peres, kui mitme ema või isa peas keerleb taolise tühistamise tagajärjel mõte, et kui riik ei hooli minust, kas mina pean siis Eesti riigist hoolima. Kui palju on neid, kes kaaluvad Eestist lahkumist? Ja paratamatult tuleb pähe küsimus, et kes on järgmine. Kes järgmisena seadustest maha tõmmatakse, ära unustatakse? Keda mõnitatakse?

Reformierakond ja Keskerakond lubavad oma koalitsioonileppes tagada “valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.” Kas ka see punkt on tühistatud? Kuhu kadus võrdsete õiguste tagamise eest vastutav sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo? Miks ta ei pauguta uksi ega nõua eelnõu sidumist valitsuse usaldushääletusega?

Miks Reformierakond valimiste eel flirdib LGBT-kogukonnaga, aga valimiste järel kuuletub parempopulistide diktaadile?

Päev enne sõda jagus Riisalol riigikogu infotunnis minu küsimusele vastates julgust öelda järgmist: “Registreeritud elukaaslase temaatika on ja jääb keeruliseks ja tundlikuks küsimuseks, mida tuleb järgmistel aruteludel meil ühiselt siin riigikogus, aga ka valitsuses otsustada.”

See on väärtustega kauplemine. Kahjuks on see trend. On ka teisi juhtumeid, kus just Reformierakond on taganenud oma väljakuulutatud väärtusruumist. Näiteks meediateenuste seaduse muutmisel alluti EKRE samasugusele väljapressimisele, mille tulemusena on viha, vaenu ja diskrimineerimise õhutamine Eesti meediaruumis lubatud. Seadusandja, mis peaks seisma iga inimese eest, hoopis kaugeneb sellest põhimõttest.

Jah, peaminister Kaja Kallas on tunnistanud, et “selline demokraatia õõnestamine ei tule kasuks tegelikult meie sisejulgeolekule, mis antud juhul on väga oluline kogu suures julgeoleku kontekstis.” Julgeolekule kasuks ei tule, kuid olukorra muutmiseks ei liigutata lillegi.

Sotsiaaldemokraadid on seni ainsana hääletanud vastu ettepanekutele, mis hoolivad Eesti inimestest valikuliselt. Me ei kauple väärtustega. Meie jaoks on tähtis iga inimene, sõltumata sellest, mis soost ta on ja mis soost on tema partner.

Kui riigikogu peaks vastu võtma seaduse, mis kustutab osa peresid meie seadusandlusest, siis ma loodan, et president Alar Karisel jätkub jõudu olla kõigi Eesti inimeste president ja see seadus parlamendile tagasi saata. Olgu kõik Eesti pered õnnelikud ja hoitud.

Eduard Odinets: osa Eesti peresid kustutati seadusest