Ester Karuse: Reformierakond ja järelkäru Eesti 200 teevad madalapalgaliste elu raskemaks

PiretValitsus

Peaminister Kristen Michal oskab ilusaid sõnu ritta seada ja sellega võib nii mõnegi kergeuskliku valija – õnneks jääb neid järjest vähemaks – ära uinutada, kuid hoopis keerulisem lugu on leida värske koalitsioonilepingu peenelt koostatud lausete tagant reaalseid tegusid.

Mida tähendab Reformierakonna juhi poolt öeldu, et maksusüsteem saab korda, see on taas lihtne ja ühetaoline? Tulumaksureformist võidab eelkõige jõukam ühiskonnakiht, vaesemate sissetuleku kasv suudab vaevu inflatsiooniga sammu pidada.

Reformierakond ja nende järelkäru Eesti 200 pole ikka veel aru saanud, et lihtsa maksusüsteemiga võib Brüsseli härradele ja prouadele silma paista ning erinevates edetabelites kõrgeid kohti püüda, kuid Eesti inimeste toimetulekut see ei paranda. Õiglane oleks kehtestada astmeline tulumaks, mis tagaks ühtlasema tulude jaotamise ja parandaks eelkõige madalapalgaliste igapäevast hakkamasaamist.

Maksukoormus ainult eraisikute õlul

Eesti riigi suurimaks probleemiks on demograafiline kriis. Koalitsioonilepingus vähemalt tunnistatakse probleemi olemasolu: Eesti rahvastik väheneb ja vananeb – sündimus püsib pikalt alla taastetaseme, pered alustavad laste saamist hiljem ja väiksema laste arvuga, samal ajal kui tööealine elanikkond kahaneb ja eakate osakaal kasvab. Tuletan meelde, et 2024. aastal sündis Eestis 9646 last, mis on kõige väiksem aastakäigu suurus alates statistilise arvepidamise algusest 1919. aastal.

Aga konkreetsed lahendused? Kuu aja jooksul toimunud koalitsioonilepingu koostamise jooksul suudeti kokku leppida vaid järjekordse analüüsi koostamises ja ettepanekute väljatöötamises. Pered vajavad järelkasvu saamiseks kindlustunnet ja teadmist, et kõik lapsed on ühtmoodi väärtuslikud.

Seetõttu andsid sotsiaaldemokraadid eelmisel nädalal riigikogus menetlusse eelnõu, mille eesmärk on tõsta pere esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tänaselt 80 eurolt 100 euroni. Lastetoetuse suurendamine oleks toeks enam kui 140 000 Eesti perele. Pensionid on meil indekseeritud, miks mitte teha sama peretoetustega?

Sama kurb on lugu meie tervishoiuga. Sotsiaalminister Karmen Joller peab sotsiaalmeedias küll tublit võitlust uhuumeditsiini austajatega, kuid valdkonna peamiste väljakutsete lahendamine käib talle üle jõu. Praegusel kujul jätkates on 2027. aasta lõpuks Tervisekassa reservid otsas ja iga-aastane puudujääk ulatub üle 200 miljoni euro. Ainult sotsiaalmaksu laekumisest enam ei piisa, et ravikindlustussüsteemi samal tasemel üleval pidada ja elanikkonnale vajalikke tervishoiuteenuseid pakkuda. Pealinnas asuvate haiglate ühendamine, uue meditsiinilinnaku ehitamine Lasnamäele ja vabanevate kinnistute müümine aitaks kindlasti olemasolevaid vahendeid efektiivsemalt kasutada. Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski on võtnud Tallinna erinevate tervishoiuasutuste ühendamise üheks oma südameasjaks, kuid paraku ei tule riik Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga kaasa.

Uus koalitsioon kuulutas suurelt, et loobutakse ettevõtete kasumimaksust. Okei. Aga on mõistetamatu, miks pannakse kõik maksutõusud ikkagi tööinimeste õlgadele. Miks ei ole valitsus pingutanud selle nimel, et saada maksuraha kätte suurkorporatsioonidelt nagu Google ja Facebook, kes viivad reklaamiraha maksuvabalt Eestist välja? Samal ajal on meie ajalehtede tulud kokku kuivamas ja ollakse sunnitud paberväljaannete ilmumist koomale tõmbama.

Eriti kurioosne on pankade poputamine tänase valitsuse poolt. Mullu ületas Eestis tegutsevate pankade kasum miljardi euro piiri, kuid seda tulu ei kasutata Eesti inimeste hüvanguks. Laenutingimused üha karmistuvad ja väiksemates asulates, rääkimata linnadest pannakse järjest kontoreid kinni.

Uued rongid koguvad tolmu

Kagu-Eestist valitud saadikuna valutan südant regionaalpoliitika pärast. Taristuminister Kuldar Leisi hiljutine intervjuu ETV saates „Esimene stuudio“ tõstis minu ootuseid just tee-ehituse osas, sest värske valitsuse liige lubas just selles valdkonnas positiivseid uudiseid. Kuldar Leis on olnud reformierakondliku poliitretoorika kiire õppija, sest tegelikkuses alustatakse Tallinn-Tartu maantee, mida ma iganädalaselt kojujõudmiseks läbin, järgmise 2+2 teelõigu ehitusega alles 2026. aasta lõpus.

Mõlemat jalga lonkab ka Tallinn-Tartu rongiliiklus. Nimelt koguvad uued elektrirongid depoos tolmu, sest ollakse hädas töödega, mis puudutavad elektrifitseerimist ja turvangusüsteeme. Enne tuleva aasta lõppu me uusi ronge liinil ei näe.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et valitsus tegutseb toanurgas jupikaupa tulekahju kustutamisega, märkamata, et tegelikult põleb terve maja. Pritsumehed Kristen Michal ja Jürgen Ligi tegelevad ennetustöö asemel tagajärgedega.

VÕIMULEPPE KAJA | Ester Karuse: Reformierakond ja järelkäru Eesti 200 teevad madalapalgaliste elu raskemaks