EVELIIS PADAR, NATALIE METS: Emakakaelavähki saab vaktsineerimisega ära hoida

PiretVaktsineerimine

Eestis on suremus emakakaelavähki Euroopa üks suurimaid ning avalikkuses seostatakse seda ennekõike madala sõeluuringus käimise aktiivsusega. See on kindlasti õige ning kehtib Eestis ka teiste vähkide puhul, kuid just emakakaelavähi puhul on lisaks sõeluuringule teisi väga olulisi ja tõhusaid ennetusmeetmeid, mis kindla peale aitaks vähki haigestunute numbreid vähendada. Üks neist on HPV vaktsiin, mida alates 2018. aastast tehakse Eestis 12-14 aastastele naissoost inimestele tasuta.  

Lisaks vabatahtlikule tasuta vaktsineerimisele on võimalik end muidugi vaktsineerida umbes 150 euro eest ka kõikidel teistel. Pikaajalised uuringud on kinnitanud, et HPV vaktsiinid on igal juhul tõhusam viis oma tervist hoida, kui vaktsineerimata jätmine.

Inimese papilloomviirust (HPV) on pea levinuim suguhaigus. See on universaalne nakkus –  80% inimestest, seal hulgas ka meestest, on vähemalt üks kord elus on olnud viiruse kandja. HPV põhjustab erinevaid vähke – eelkõige emakakaelavähki, mille haigestumuselt oleme hoolimata 2006. alanud sõeluuringutest üks Euroopa musta nimekirja juhtriike. Igal aastal saab siin emakakaelavähi diagnoosi pea 200 naist, osad neist väga noores vanusegrupis (20-29), ning iga kolmas neist sureb. Aga HPV põhjustab ka muid vähke nagu nt tupe-, häbeme-, peenise-, päraku- ja kõrivähki. Seega tekitab HPV vähki nii naistel kui meestel ning HPV vaktsiin ei tohi olla kuidagi soolistatud ega sellega seotud kommunikatsioon suunatud vaid naistele.

Viimastel nädalatel on jutuks olnud HPV vaktsineerimise üle otsustusõiguse andmine alaealistele. See küsimus ei oma mitte ainult meditsiinilist ja juriidilist, vaid ka sotsiaalkultuurilist mõõdet. Me ei peaks HPV vaktsiini puhul rääkima spetsiifiliselt tüdrukutest vaid kõikidest inimestest. 

Küsimus on selles, kuidas me ühiskonnana raamistame HPV vaktsiini – kui sellest saab järjekordne naiste/tüdrukute mure, riskime probleemi marginaliseerumisega meeste ja poiste seas. HPV ei ole naiste või tüdrukute probleem – vaktsineerima peavad end nii tüdrukud kui ka poisid, sest HPVsse nakatuda võivad mõlemast soost inimesed. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on risk üksteist nakatada. Praegu kipub vaktsineerimise koorem langema just tüdrukute (ja nende emade) õlgadele. Seda toetab ka riiklik vaktsineerimisprogramm, mis võimaldab tasuta vaktsiini just teatud aastakäigu tüdrukutele. 

Meie põhjanaaber Soome pakub alates 2020. sügisest tasuta vaktsineerimise võimalust ka poistele ja see on suund, kuhu Eestil tuleb vaadata. Seejuures mängib olulist rolli just kooli tervishoiusüsteem. Seega on suund anda HPV vaktsiini tegemise õigus ka kooliõdedele igati õige – jääb üle loota, et töös oleva määruse eelnõusse vajalikud täpsustused kiiresti lisanduvad.

Meie eesmärk ei ole sundida kedagi ennast või oma last vaktsineerima, küll aga peab igal noorel inimesel olema võimalus ennast kaitsta ka siis, kui ta vanem mingil ebateaduslikul põhjusel vaktsiineerimist keelata otsustab. Ka alaealistel peab olema õigus oma keha, tervise ja tuleviku üle otsustada ja kui vanema valikud on oma lapse tervist potentsiaalselt kahjustavad, tuleb lähtuda ennekõike lapse soovist ja tema kehalisest enesemääramisõigusest.

Lapse tulevases elukvaliteedis ja tervises on vanemate teadlikkus HPV vaktsineerimisest (ja tegelikult igasugusest vaktsineerimisest) suurema tähtsusega, kui lapse sugu või tema seksuaalne aktiivsus. Seetõttu on äärmiselt oluline, et tervishoiutöötajad tegeleksid aktiivselt ka vanemate (mitte ainult emade) teavitamisega.

Teadlik vanem laseb igal juhul oma last vaktsineerida, aga selleks, et seda vestlust oma lapsega pidada, peavad lapsevanemal olema usaldusväärsed teadmised HPVst ja selle vaktsiinist.