Eile, 12. oktoobril peetud kohtumisel arutasid kultuuriminister Piret Hartman ja õpetajate ühenduste võrgustiku esindajad haridusvaldkonna väljakutseid, sealhulgas õpetajate järelkasvu küsimust ning hariduse ja kultuuri omavahelise koostöö tugevdamise võimalusi. Kultuuriministri ja õpetajate esindajate hinnangul ei lahenda õpetajate miinimumpalga tõus õpetajate järelkasvu küsimust. Õpetajate järelkasvu puudumine seab aga küsimärgi alla kultuuri ja kogu riigi jätkusuutlikkuse.

Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul on õpetajate järelkasv võtmetähtsusega vajadus, mis tagab nii hariduse kui kultuuri jätkusuutlikkuse ja on Eesti kui rahvusriigi alustala. “Haridus on oluline osa kultuurist ning vastupidi. Peame mõtlema sellele,kuidas hariduses kultuuri rolli suurendada. Kuidas tagada haridusasutuste võimalus lapsi kultuuri juurde tuua ning seda ka õppekavadesse rohkem lõimida. Kõige olulisem on aga motiveeritud ning pädeva õpetaja olemasolu,” ütles Hartman.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar tõdes, et õpetajate töötasu diferentseerimine annaks koolijuhtidele võimaluse väärtustada õpetajate, sealhulgas ka klassijuhatajate tööd, kes panustavad kultuuriloo ja teadusvaldkonna õppekäikude korraldamisesse. Samuti kõneldi Kultuuriranitsa meetmest. “Õpetajate jaoks on oluline, et Kultuuriranitsa meede laieneks ka gümnaasiumiastme ja kutsekoolide õpilastele. Lisaks on õpetajate ühendused aastaid palunud võimalust, et õpetajad saaksid mäluasutusi ja teaduskeskuseid külastada oma ainetundide ja õppekäikude ettevalmistamise raames ilma piletiraha tasumata. Õpetajatele on oluline, et riigivõim ja kohalik omavalitsus näeksid arhiive ja muuseume õpilaste õpiruumina. Mida põhjalikum on õpetajate ettevalmistus õppekäiguks, seda tulemuslikum on õpitulemuste saavutamine,” sõnas Somelar.