Heljo Pikhof | Kõige suuremas hädas inimesed vajavad abi kohe, mitte valimiste eel

Jana RistimetsToimetulek

Eesti inimestele on laviinina peale vajunud erinevad kriisid. Nagu kurnavast koroonakriisist ja sellega kaasnevatest kannatustest veel vähe oleks tabas ühiskonda läinud sügisel energiakriis, mis ähvardab veel pikalt kesta, kirjutab sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof Õhtulehes.

Elektri, gaasi ja kütte kohati pööraste hinnatõusude kõrval on elu lahutamatuks osaks saanud kiire inflatsioon. Näiteks Eurostati andmetel suurenesid Eestis toiduainete hinnad detsembris aasta varasema võrreldes 6,1 protsenti. Mitmete hinnangute kohaselt pole toidukaupade kallinemine veel õiget hoogu sisse saanud. Rahamurede alla on väikese sissetulekuga perede kõrval mattunud ka üksjagu keskmise sissetulekuga leibkondi, kes on hädas oma kodukulude tasumisega.

On üheselt selge, et kui riik appi ei tule, siis paiskavad hinnatõusud arvestatava osa Eesti elanikest toimetulekuraskustesse. Jah, valitsus on ämbrikolina saatel langetanud mõned otsused, mis energiakandjate hinnahüpet leevendavad. Pärast inetut avalikku nääklust suutsid koalitsioonipartnerid jaanuari teises pooles kokku leppida täiendavas energiahüvitise maksmise toetusskeemis, mis küll ei kohtle tarbijaid õiglaselt.

Nendest meetmetest kaugeltki ei piisa.  Ajal, kui hinnad muudkui kihutavad üles, on valitsuse esmane kohus tulla täiendavalt appi ühiskonna haavatavamatele liikmetele. Enne energiakriisi puhkemist elas 41 protsenti meie vanemaealistest suhtelises vaesuses. Vaesusriskis on just üksi elavad pensionärid. Vaevu ots-otsaga kokku tulijate seas on ka üksikvanemate ja töötute peresid ning neid, kes teenivad miinimumpalka. 2020. aastal sai Eestis ligikaudu 10000 leibkonda toimetulekutoetust.

Sotsiaaldemokraadid tegid sügisel kaks korda ettepaneku tõsta toimetulekupiiri – esmalt riigieelarve muudatusettepanekuna ja uuesti detsembris, kui pakkusime valitsusele välja lahendused energiavaesuse ärahoidmiseks.

Koalitsioon meid kuulda ei võtnud. Keskerakonna liidrid, kellele alatihti meeldib end vaeste ja kaitsetute kaitsjana esitleda, vaikivad siiani. Jaanuari keskpaigas „ärkas“ aga sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes teatas, et kiiremas korras tuleb tõsta toimetulekutoetust ehk viia toimetulekupiir 200 euroni.

Kehtiv toimetulekupiir, mis on neljandat aastat 150 euro juures, on liialt väike ja inimesed ei saa sellega hakkama, teatas minister. See uudis hakkas kiiresti levima õhukese rahakotiga inimeste seas, kes hingevärinal ootavad kütte- ja elektriarveid, sest saadi aru, et kohe-kohe on toetus suurenemas.
Tegelikkus on märksa proosalisem. Peaminister Kaja Kallas tunnistas 24. jaanuaril riigikogus meie  arupärimisele vastates, et otsust ei ole ja pole ka teada, millal valitsus seda ettepanekut arutab. Samas on ta tunnistanud, et toimetulekutoetuse tõstmine aitaks just neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Igati õige! Aga mida ei ole, on teod. Nende asemel käib inimeste lootuste kõrgele kruvimine. Praegu kipub vägisi jääma tunne, et enne 2023. aastat ei juhtu midagi. Oleks tore, kui ma eksin ja abivajajad ei pea rängalt pettuma.

Igal juhul läks nii erakorralise pensionitõusuga. Eelmisel nädalal kinnitas riigikogu seaduse, mille alusel tõuseb pensioni baasosa ja rahvapensioni määr 2023. aasta jaanuaris 20 euro võrra. Koalitsiooni ei kõigutanud opositsiooni protestid, et pensionärid vajavad hindade üleüldise kallinemise ajal lisaraha nüüd ja kohe. 20 eurot kuus on paljude jaoks arvestatav summa, see võib olla näiteks terve nädala toiduraha.

Ja veel – eeskätt madalamat palka teenivatele inimestele oleks suureks toeks tulumaksuvaba miinimumi tõus. Sotsiaaldemokraadid algatasid aasta alul teist korda eelnõu, mis viib maksuvaba miinimumi alampalga tasemele ehk kergitab selle praeguselt 500 eurolt 654 euroni kuus. Ka seda muudatuste oleks võimalik poliitilise tahte olemasolu korral tänavu ellu viia.
Just praegu on inimestel hädasti lisaraha vaja. Inetu on lasta neil oodata tervelt 11 pikka kuud, oodata aega, mil ukse ees seisavad riigikogu valimised.

Heljo Pikhof | Kõige suuremas hädas inimesed vajavad abi kohe, mitte valimiste eel