Maskide kandmine on Eestis kohustuslik juba poolteist kuud. Mitte rangelt soovituslik, vaid ühemõtteliselt kohustuslik, kirjutab erakonna aseesimees ja Riigikogu liige Heljo Pikhof EPLi arvamusportaalis. 

Alates 24. novembrist peavad ka politseinikud jälgima, kuidas inimesed täidavad avalikes siseruumides maskikohustust, selgitama ilma maskita inimestele, miks seda kanda tuleb ja andma terviseametile maski kandmise nõude teadlikust rikkumistest teada. Terviseamet omakorda saab alustada väärteomenetlusi ja määrata sunniraha.

Käegalööjaid juurde tulnud

Aga kui liikuda ring ja kuulata tuttavate muljeid, siis tuleb suur nõutus peale. Kaubanduskeskustes, toidupoodides ja linnaliinibussides kohtab alatasa igas vanuses ilma maskita inimesi. Hingamisraskustega inimesi on neist kindlasti oluliselt vähem.

Üle Eesti korjatud erinevate tähelepanekute järgi teeb nn maskidistsipliin ka vähikäiku. Kui veel detsembri alguses ja keskel, mil sünged koroonanäitajad aina üles rühkisid, olid inimesed hoolikamad, siis tänaseks on käegalööjaid, et mitte öelda maskivastaseid juurde tulnud.

Ometi elame me jätkuvalt väga sügavas koroonakriisis ja haiglad võitlevad võimete piiril koroonapatsientide elude eest. Lisaks on maskide kandmise vajalikkusest lõputult räägitud. Kahjuks saab väita, et maskita kaaskodanikel lasub kaassüü selles, et viiruse levib ning nakatunute ja haigestunute arvu pole kontrolli alla saadud.

See annab põhjust küsida, miks tuhanded kaasmaalased vilistavad valitsuse otsusele? Miks ei ole maskikandmisest saanud sotsiaalne norm, nagu unistas Jüri Ratas? Eesti inimesed on ju enamasti mõistlikud ja kohusetundlikud. Miks on juhtunud nii, et paljud neist jalutavad siseruumides ringi ilma nii olulise kaitsevahendita?

Põhjuseid on kindlasti mitu

Ühtpidi usun, et koos koroonaväsimusega võtab vaikselt maad ka maskitüdimus, mis on inimlikult mõistetav. Ja kindlasti on oma roll vaktsiiniootusel, mida valitsus on aidanud selgelt üles kütta. Läinud aasta lõpul tuli valitsusest pidevalt sõnumeid, et vaktsiinid on teel, kohe-kohe läheb lahti mass-süstimine ja õige pea saame sellest pandeemiast jagu.

Aasta alguse tegelikkus on hoopis teine. Loodetavasti õnnestub vaktsiinidega seotud segadusest kiiresti üle saada ja vaktsineerimise tempot tõsta, aga on tõsiasi, et viirus enne suve ei taandu ja maskid jäävad meiega veel päris pikaks ajaks.

Paraku pole valitsus suutnud sügisest alates ka maskide küsimuses otsustavalt ega üksmeelselt tegutseda. Otsused tulid selgelt liialt hilja ja jäid ilmselt poolikuks, neile eelnesid valitsuse liikmete vastuolulised sõnumid.

Ka praegu oleks hädasti vaja, et valitsus räägiks maskide teemal ühel ja kõlaval häälel, et rahvast jätkuvalt mobiliseerida. Kui peaminister, sotsiaalminister ja ka kultuuriminister on maskikohustust üksjagu rõhutanud, siis teiste ministrite panus on tagasihoidlik.

Politsei peaks rangem olema

Eriti torkab silma siseminister Alar Lanemani passiivsus. Just tema valitsemisalas töötava politsei õlul lasub kontroll maskide kandmise üle.

Ma pole märganud, et siseminister oleks teinud kasvõi ühegi jõulise üleskutse kanda maski ja mitte kaotada valvsust. Riigikogu 16. detsembri infotunnis küsitles ministrit minu kolleeg Urve Tiidus. Talle vastuseks ütles Laneman, et politsei oma töö ümber korraldanud ja loonud 78-mehelise reservivõimekuse, millest kolmandik oli tollal rakendatud ehk käis patrullimas.

„Nii et me suudame tagada olukorra jälgimise, olukorrale reageerimise ja meil on üsna täpne koostöö päästeametiga, kes juhib neid kriisipunkte. Olukorra osas ma olen optimistlik, et need meetmed, mis politsei teeb, vastavad vajadusele,“ kinnitas minister riigikogu ees.

Üle kolme nädala on mööda läinud. Mina optimistlik ei ole ja soovin väga, et nii siseminister kui terve valitsus ei laseks käsi rüppe. Riigijuhtide tugeval sõnumil on kaalu.

Ei tohi lasta end uinutada lootusel, et vaktsiin päästab meid koroonast. Elusid päästavad ja viirusest võitu saada aitavad meil ka kontaktidest hoidumine ja maskid, mida tuleb kanda nii enda, lähedaste kui kõigi teiste kaitseks.

Suur tänu kõigile maskikandjatele, aga ka klienditeenindajatele, turvameestele, politseinikele, kes on seisnud hea selle eest, et inimestel oleksid maskid ees.

Heljo Pikhof: koroonanäitajad teevad rekordeid, kuid üha enam inimesi lööb maskikandmisele käega