Heljo Pikhof: töötuskindlustushüvitist tuleb maksta ka neile, kes lahkusid töölt kas ise või poolte kokkuleppel

Sotsiaaldemokraadid algatasid täna riigikogus töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille alusel tekib õigus töötuskindlustushüvitisele ka nendel töötajatel ja teenistujatel, kes lahkusid töölt kas oma algatusel või siis kokkuleppel tööandjaga. Veel tõstab eelnõu töötuskindlustushüvitise määrasid.

„Meie eesmärk on pakkuda inimestele paremat kaitset ajal, mil ees terendab sügav majanduskriis ja olukord tööturul halveneb iga päevaga. Töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamine ja hüvitiste summade suurendamine on inimestele suureks abiks,“ ütles Heljo Pikhof.

Pikhofi sõnul ei saa täna hüvitist need, kelle töösuhe lõppes poolte kokkuleppel või siis enda soovil. „Pahatihti ei ole sellise töösuhte lõpetamise taga mitte töötaja vaba tahe, vaid pigem sund või teadmatus. Samas on ka need inimesed maksnud igakuiselt töötuskindlustusmakset. Tegu on nende endi kogutud rahaga,“ selgitas ta.

Õigus hüvitusele tekib siis, kui inimene on enne töötuna arvele võtmist töötanud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud. Hüvitist makstakse neile eelnõu järgi alates töötuse 31. päevast. „See aitab vähendada riski, kus tööandjad hakkavad koondamise asemel töösuhteid lõpetama poolte kokkuleppel või siis riski, kus töölt lahkutakse kergekäeliselt, ilma, et uus töökoht oleks olemas,“ sõnas Pikhof.

Pikhofi sõnul on tänased madalad hüvitise määrad peamiseks põhjuseks, miks paljud tööd otsivad inimesed elavad vaesuses või vaesusriskis. Kui kehtiva korra järgu maksab töötukassa inimesele esimese saja päeva jooksul 50 protsenti ning edasi 40 protsenti tema eelnevast sissetulekust, siis eelnõu tõstab need summad vastavalt 70-le ja 50-le protsendile.