Ilma poolest mornivõitu suve üks helgemaid sündmusi on laulu- ja tantsupeo kõrval olnud kahtlemata nelikute sünd. Juuli alul Ida-Tallinna keskhaiglas siia ilma sündinud neli väikest tüdrukut toovad suurt rõõmu oma vanematele, arstidele-õdedele, kogu Eestile.

Esialgu on õeksed veel meditsiinitöötajate hoolitsuse ja tähelepanu all, aga peagi tuleb aeg, mil tohutu koormus ja vastutus langevad ema ja isa õlule.

Kes on vähegi kokku puutunud ühe vastsündinu eest hoolitsemise ja hiljem väikelapse kasvatamisega, teab, et tegu on täiskohaga tööga. Aga kujutagem ette, kui palju hoolt ja vaeva, vaimujõudu, aga ka füüsilist rammu nõuab tegelemine kolme või nelja beebiga, kes samal ajal tahavad kas süüa või sülle või kõik koos nutavad ja lohutamist vajavad.

Aastate eest kirjeldas kolmikute ema mulle üpris värvikalt, kuidas ta pideva magamatusega võideldes pidi korraga hakkama saama kolme imiku imetamise, mähkmete vahetamise, riietamise ja pesemisega. Ja seda olukorras, kus laste isa igati toetas.

“See ei olnud kolmekordne koormus, see oli lakkamatu hullumaja, aga mul on kõigest kaks kätt ja kaks jalga,” meenutas huumorisoonega õnnistatud kangelasema.

Riik on mitmike vanemate muredega aastaid tegelnud ja osale probleemidele lahenduse leidnud. Nii näiteks on kolmikutest alates nähtud igale lapsele tavapärase 320 euro asemel 1000 euro suurune sünnitoetus.

Äsjane kaunis ime osutas selgesti vajadusele leida kolmikute ja nelikute ja nende vanemate toetamiseks uusi, paindlikumaid viise.

Mul on hea meel selle üle, et sotsiaalministeeriumis on selleks valmisolek olemas. Riigikogu sotsiaalkomisjon asub kavandatavaid muudatusi arutama ja lahendusi pakkuma kohe, kui riigikogu septembris oma korrapäraste istungitega alustab.

On selge, et mitmike peredes hakkab raha varasemast märksa rohkem kuluma ja seda püsivalt, kusjuures laste esimestel eluaastatel kulud aina kasvavad. Seepärast oleks igati mõistlik, kui riik hakkaks maksma mõlemale vanemale vanemahüvitist.

Lisahüvitis võimaldab paremini kohati üliinimlikku koormust jagada. Ühtlasi loob see teisele vanemaist, üldjuhul isale, võimaluse pühenduda ennekõike oma laste kasvatamisele.

Rahamured ei tohi suurt rõõmu varjutada.

Seadusesse tuleb kirjutada erandjuhud, sest ei saa välistada olukordi, kus mitmikud sünnivad või jäävad kasvatada üksikvanema peresse.

Samuti peaks riik koostöös omavalitsustega pakkuma nii mitmike vanematele kui üldse lasterikaste perede emadeleisadele uusi teenuseid, sealhulgas asjatundlikku nõustamist.

Hiliskevadel, lastekaitsepäeva eelõhtul korraldasid sotsiaaldemokraadid Toompeal koos rahvastikuteadlaste ja lastekaitsespetsialistidega arutelu selle üle, kas oleme oma perepoliitikaga õigel teel. Ekspertide ühine arvamus oli, et meie laste ja perede toetamise süsteem on väga edumeelne, olles teinud suure arenguhüppe just viimasel kolmel–neljal aastal.

Toetuste struktuuri poolest on Eesti üks Euroopa juhtriike. SDE vedamisel toimunud toetuste märkimisväärne tõus on toonud tuhandeid lapsi välja süvavaesusest ja vaesusriskist, andnud paljudele kindlust ja julgust hakata lapsevanemaks.

Toona kõlasid üleskutsed, et toetussüsteemi saab alati parandada ja täiustada.

Parandusi on kavas õige pea teha, pidades silmis just mitmike ja nende vanemate huve ja vajadusi.