Kaks aastat tagasi olid erakondade valimisprogrammid paigas ja valimiskampaania liikus oma haripunkti suunas. Kõik erakonnad jagasid riigikogu valimiste eel lahkelt lubadusi ka hoolekande vallas. Paraku ei jõudnud neist peaaegu midagi 2019. aasta kevadel sündinud valitsuse koalitsioonileppesse, rääkimata sellest, et võimulolijad oleks hädavajalikke asju ära teinud, kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ja sotsiaaldemokraat Helmen Kütt EPLi arvamusportaalis.
Oleme praegu olukorras, kus Jüri Ratase teise valitsuse osapooltel tuleb „pillid kotti panna“ ning Keskerakond ja Reformierakond räägivad läbi uue koalitsioonileppe eri peatükkide ja punktide üle. Õhus on taas lootust. On ootus, et lõpuks ometi tegeletakse ka valitsuse tasandil tõsiselt sellega, et valdavalt eakatele abivajajatele ja omastehooldajatele oleks tagatud inimväärsem elu.
Maksurahu
ootavad, et uude võimuleppesse jõuavad konkreetsed tegevused ja tähtajad, mis lükkavad pikaajalise hoolduse reformi võimalikult kiiresti käima. Siinkohal on paslik meenutada eelmise aasta augustist pärinevat Keskerakonna kongressi otsust, mis rõhutas, et tervikliku hoolduse süsteemi käivitamine ja sotsiaalvaldkonna täiendav toetamine on möödapääsmatult vajalik. Samal teemal on korduvalt sõna võtnud ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kes suure tõenäosusega oma postil jätkab.
Mõneti ettevaatlikuks teeb aga läbirääkijate sõnum maksurahust, mis annab aimu sellest, et teineteist taas leidnud liberaalsed erakonnad võivad valida stagnatsiooni tee. Madalamad maksud käsikäes paremate teenustega tunduvad omavahel kuidagi vastuolus olevat. Midagi pole kuulda ka hoolduskindlustuse teemalise arutelu avamisest ühiskonnas. Sotsiaalkaitse vallas on paigalseis lausa hukatuslik – kümned tuhanded inimesed üle Eesti vajavad nüüd ja kohe käegakatsutavaid muudatusi.
Ebainimlik ja ülekohtune
Uus koalitsioon võib nende keeruliste ja tõsi, ka rahaliselt kulukate teemade lahendamisel loota meie igakülgsele toele. Riigikogu praeguses koosseisus on tulnud korduvalt välja seadusandlike algatustega, mis on suunatud nii hooldajate kui hooldust vajavate inimeste elujärje parandamisele.
Oleme järjekindlalt seisnud sellise hoolduse korraldamise eest, mis laseks eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus toime tulla ja hinnatud vajadusel, kui enam kuidagi kodus isegi toetavate teenustega hakkama ei saada, elada pensioni eest hooldekodus.
esitasid eelnõu, mille eesmärk on tagada, et abivajajatele muutuks hooldekodu pensioni eest kättesaadavaks. Hinnavahe jääks riigi ja omavalitsuste kanda, kusjuures täpse rahastusmudeli väljatöötamine oleks valitsuse ülesanne.
On sügavalt ebainimlik ja ülekohtune, et paljud oma elutöö teinud inimesed jäävad hooldekodu ukse taha seepärast, et neil ja nende lähedastel napib raha, et seal elamise eest tasuda. Kohalikud omavalitsused aitavad praegu kuigivõrd hooldekodu tasu kompenseerida. Üle Eesti on aga pilt väga erinev – kuna puuduvad kindlad reeglid ja põhimõtted, siis sõltub kohamaksu toetus tihti rahaliste vahendite olemasolu kõrval ka otsustajate poliitilisest kuuluvusest ja prioriteetidest.
Hooldekodu kõrge hind ja vajalike sotsiaalteenuste puudumine paneb pahatihti väljakannatamatusse olukorda hädasolijate lapsed ja lapselapsed, kel tuleb töölt ära tulla, et oma vanemate või vanavanemate eest hoolitseda.
Keskerakonna ja Reformierakonna võimuses on lõpetada status quo hoolekande vallas. Jätkugu vaid poliitilist tahet.
Lõpetuseks tahan tänada kõiki sotsiaal- ja tervishoiu ala töötajaid, kellest sõltub paljude inimeste toimetulek ja ka elu. Paraku teevad hooldekodu töötajad ülirasket tööd väga väikese palga eest, mis vaatamata kohamaksu tõusule ei taha kuidagi kerkida.
Helmen Kütt: loodav valitsus lõpetagu status quo hoolekande vallas