Läinud aasta varasügisest saadik on võidelnud sihikindlalt selle eest, et riik hakkaks heldemalt hüvitama haiguspäevi, mis on üks tõhusamaid viiruse leviku piiramise abinõusid. Eelmine valitsus venitas kahjuks otsusega neli pikka kuud ja ka tulemus sai poolik – alates 1. jaanuarist makstakse koju jäänud töötajatele koostöös tööandjatega hüvitist alates teisest haiguspäevast, kirjutab Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt Virumaa Teataja arvamusloos.
Olukord aina halvenes ja me tulime uuesti välja eelnõuga maksta koroonasse haigestunutele ja lähikontaktsetele haiguslehed kinni alates esimesest kodus oldud päevast ja seda 100 protsendi ulatuses nende palgast. Praegu saab kurvalt tõdeda, et kui see lahendus oleks kohe kasutusele võetud, ei oleks me jõudnud kevadel nii suurte nakatumisnäitajateni ega nii paljude surmadeni.
Kaitsesime oma ettepanekut nädalast nädalasse riigikogu suures saalis ning sotsiaal- ja rahanduskomisjonis, samuti kohtumistel peaministriga. Ühtpidi nõustusid pea kõik valitsusliidu poliitikud, et tegu on toimiva ja vajaliku kriisimeetmega. Koalitsioonis saadakse ju väga hästi aru, et nakkusoht ei ole kuhugi kadunud ja et viiruse tõkestamisega tuleb tegeleda ka ajal, mil nakatumisnäitajad on languses ning piirangud leevenemas.
Praegu tuleb ju teha kõik selleks, et hoida ära kolmanda laine tulek. Ometi heideti meie ettepanek üle parda, ja seda hoolimata tõsiasjast, et viiruse levikus mängivad suurt rolli töökohakolded – aprilli keskel moodustasid need kõigist kolletest 72 protsenti. Seda tehti hoolimata sellest, et otseselt tervisekriisi leevendamisele suunatud samm vajanuks 640 miljoni euro suurusest lisaeelarvest vaid 8,5 miljonit eurot. Võrdlusena olgu nimetatud, et piirangud tekitavad iga päev vähemalt seitsme miljoni euro eest kahju.
Kahjuks ei suuda osa võimuliidu poliitikuid aru saada nende inimeste raskustest ja muredest, kel pole võimalik teha kaugtööd ja kelle nakatumisrisk on seetõttu kõrgem.
Selle pika debati käigus ei suudetud tuua ühtegi sisulist argumenti, miks ei kõlba ettepanek hüvitada täismahus koroonapositiivsete ja lähikontaktsete haiguspäevad. Kuidagi ei päde mõne valitsusliidu liikmete jutt, et põhiline nakkuse koht on kodu. Viirus ei kasva lillepotis või külmikus – just töölt viiakse see koju, kus omakorda nakatuvad pereliikmed.
Selline põikpäisus ettepaneku suhtes sunnib küsima, mis on selle põhjuseks. Kahjuks ei suuda osa võimuliidu poliitikuid aru saada nende inimeste raskustest ja muredest, kel pole võimalik teha kaugtööd ja kelle nakatumisrisk on seetõttu kõrgem. Alla keskmist palka teenivatele inimestele tähendab koju jäämine valusat rahalist lööki. Nii võtabki osa neist riski ja läheb lähikontaktsena tööle. Kodus arvuti taga saab tööd teha ka kerge nohu või köhaga. Empaatia on vajalik, mõistmaks, et väga paljudel inimestel ei ole distantsi hoidmine tööpäeva vältel võimalik ja et nad võivad haigestuda ka isikukaitsevahendeid kasutades.
Praeguse Eesti reaalsus on see, et madalama palga saajad nakatuvad tihedamini ja kaotavad ka palgas, mis suurendab veelgi ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust.
Valitsusliit kohtleb praegu ebaõiglaselt ka omavalitsusi. Jõukas Tallinna linn leidis võimaluse esimese haiguspäeva hüvitamiseks. Teistele omavalitsustele öeldakse aga, et leidke see raha lisaeelarve vahenditest, millest tuleb aga korda teha koolide-lasteaedade ventilatsioon, toetada abivajajaid, maksta vaimse tervise toetusi. Kuidagi ei jätku kõigele ja süveneb ka piirkondlik ebavõrdsus.
Praegu tuleb ju teha kõik selleks, et hoida ära kolmanda laine tulek!
Kahetsusväärselt juhtub ka selles kriisis nii, et rikkad muutuvad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Riigi võimuses on ebavõrdsust tasandada, jätkuks vaid valitsusel tahtmist.
Esimese haiguspäeva üleriigiline hüvitamine aitaks kriisi lahendada ega halvendaks nende töötajate toimetulekut, kes peavad kaaskodanike tervise huvides isolatsiooni jääma.
Esimese haiguspäeva üleriigiline hüvitamine aitaks kriisi lahendada ega halvendaks nende töötajate toimetulekut, kes peavad kaaskodanike tervise huvides isolatsiooni jääma. Lisaks saaksid kergendust ettevõtjad, sest raha tuleks haigekassast. Ettevõtjad peavad nagunii oma vahenditest leidma asendustöötajad. Veel ei ole hilja!