Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt juhtis täna riigikogus tähelepanu tõsiasjale, et koalitsioon jätkab eelnõu, mis lubaks alla 18-aastastel noortel pöörduda mure korral iseseisvalt psühhiaatri poole, blokeerimist.

„Riigikogu sügisistung on alanud, aga psühhiaatrilise abi seaduse muudatusi pole isegi sotsiaalkomisjoni päevakorda pandud. Komisjoni esimees ei julge eelnõu teiseks lugemiseks saali tuua, et saadikud saaksid hääletada. Samas toetasid eelnõu vähemalt sõnades nii sotsiaalminister kui rahvastikuminister. Kahjuks pole eelnõu leidnud tuge koalitsiooni nõupidamistel,“ ütles Kütt.

Eelnõu eesmärgiks on võimaldada noortele vajalik ravi ka siis, kui puudub vanemate nõusolek. Kehtiv seadus ei luba alaealisele psühhiaatrilist abi ilma vanemate või kohtu loata anda, mistõttu jääb osa noori abita ning haigus võib süveneda. „Eelnõu blokeerimine on sisuliselt kuritegu noorte vastu, mille hind võib olla väga ränk,“ lausus Kütt, kes on parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Noorte psühhiaatrilise ravi valusatele puudujääkidele juhtis 2019. aasta suvel tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kes tõstatas sama probleemi ka täna riigikogu ees peetud kõnes. Sotsiaaldemokraadid algatasid psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu läinud aasta detsembris, kui selgus, et valitsus ei kavatse riigikogule oma lahendust välja pakkuda ega murede küüsis noori kaitsta.

Küti sõnul tõi õiguskantsler oma tänases ülevaates välja, et osa eakaid, aga ka puuetega inimesi ja puuetega lapsi on päris suures ulatuses jäetud riigi hooleta. „Põhiseadus sätestab, et just nemad peaksid olema erilise hoole all. Riik peab tagama inimväärse elu kõigile ühiskonna liikmetele, eriti neile, kes seda oma seisundist tulenevalt vajavad. Olen igati nõus, et parlamentaarses riigis on just riigikogu õigus, aga ka kohustus võtta ohjad enda kätte, et otsida ja leida lahendused ühiskonnas valitsevatele probleemidele,“ ütles Kütt.

Ta tänas õiguskantslerit hea töö eest. „Meie tänu kuulub ka omavalitsuste ja riigi töötajatele, kes otsivad võimalusi, kuidas inimesi aidata, mitte aga põhjuseid, kuidas seda mitte teha. Abi ja toetus hätta jäänud inimestele ei tohi olla mitte riigi või kohaliku omavalitsuse armuand, vaid inimeste õigus ja ka põhjendatud ootus,“ lausus Kütt.