Hergo Tasuja: Vabariigi valitsus hüppas…lati alt läbi

hergo tasuja

Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025. Peaminister Kaja Kallas kommenteeris, et järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle 8 miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud, kirjutab sotsiaaldemokraadist Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja Hiiu Lehes.

Kahjuks puudub RESil suur plaan, rääkimata lahendusest, kuidas tervisekriisist väljuda. Lisaks unustatakse ära kõige tähtsam – inimene ja tema heaolu.
Investeeringuid on tõesti ohtrasti kirja saanud. Teisalt nentis ka peaminister, et lähiaastatel on oht majanduse ülekuumenemiseks ning peab veel analüüsima, kas ehitustöid võiks ajatada.

Rõõmustades, et RES sisaldab investeeringuid, tehakse sealsamas, kava teises otsas, kärpeid. Vastuolulisi lõikeid. Ehk viidatakse vajadusele kokku hoida ning 60 miljoni euro jagu seda ka tehakse. Sellele vaatamata on RESi järgi järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi (!) euroga miinuses, tulud on 12,3 miljardit ja kulud 13,8 miljardit eurot.

On selge, et kokku hoitaval 60 miljonil suurt mõju riigieelarvet tervikuna vaadates ei ole. Samas teeb see valusaid lõikeid meie inimeste igapäevaelus.

Halvad valikud

Olukord on selline, et valitsus räägib sisejulgeoleku valdkonna palgatõusust, aga tegemist on hookuspookusega. Ehk siseministeerium peab kärpima 12 miljonit eurot, saab tagasi 6 miljonit eurot ja peab tagama sisejulgeoleku töötajatele kolmeprotsendise palgatõusu .
“Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära viis protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid kolm protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk,” hinnatakse olukorda päästjate avalikus pöördumises.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor kirjutas: “Tegevuskulude kokkuhoid tähendab, et see tuleb saavutada kas personali- või majanduskuludest.”
Kuna PPA eelarves on suurem osa majanduskuludest püsikulud, nagu näiteks sõidukid, relvastus, väljaõpe, piirihooldus, ekspertiisid, mida ei ole võimalik suures ulatuses vähendada, siis tuleb kokkuhoiu saavutamiseks vaadata üle ka personalieelarve, selgitas Elmar Vaher.

Kärped noorte arvelt

Eriti narr on olukord, et lapsed peavad eelarvekärpesse ebaproportsionaalselt palju panustama. RESis seisab mustvalgelt kirjas: “Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades.”
Eduloole vaatamata kärbitakse riigipoolset toetust järgmisest aastast poole võrra, seniselt 14 miljonilt eurolt 7 miljonile.

“Seda olukorras, kus ülemaailmsest pandeemiast tingituna on noorte igapäevaelu stressirohke ning kus tulevik võib tunduda nii mõnegi noore jaoks perspektiivitu. Viimasel ajal näeme ja võime sageli lugeda noorte vaimse tervise probleemidest, sh suitsiididest, mida on põhjustanud või võimendanud COVID-19 tingitud olukord. Praegu on kriitilise tähtsusega, et noorte jaoks oluline tugivõrgustik ning tegevused säiliksid vähemalt senisel moel,” kirjutasid noortevaldkonna organisatsioonid avalikus pöördumises.
Nii on. Kui me praegu nende teemadega ei tegele, peame aastate pärast tegelema tagajärgedega. See on aga märksa keerulisem ja kallim.

Tegelikult peaksime sellesse valdkonda täna hoopis rohkem panustama. Mitte kärpima.
Rääkimata sellest, et sellise kärpimise näol on tegemist väga halva regionaalpoliitikaga. Riiklik huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimestab eelkõige kaugemaid piirkondi. Nii näiteks on toetussumma Tallinnas 23 eurot ja Tartus 41 eurot lapse kohta, samas kui Hiiumaa vallas 190 eurot, Lääneranna vallas 217 eurot ja Setomaa vallas 304 eurot noore kohta.

Inimene ei ole prioriteet?

RESi lugedes on näha, et inimene ei ole praeguse koalitsiooni plaanide keskmes. Eriti täna, mil enam kui aasta oleme koroonakriisis vaevelnud, peaksime mõtlema just nimelt ja eelkõige inimeste peale. Paraku ei suudeta numbrite taga inimesi näha.
Jutt, et kõik peavad kärpima ning lapsed ja nooredki oma panuse sellesse andma, on demagoogia. Näiteks huvihariduse ja huvitegevuse jaoks vajalikud 7 miljonit eurot võinuks ükskõik millise investeeringu pealt kokku hoida.
See on valikute küsimus.

Mida Hiiumaal huvihariduse ja huvitegevuse toetuse abil tehtud?

Käivitatud on haridusregister, toimus noorte inspiratsioonipäev #HAIP, kehtestati erahuvikoolide toetamise kord jne. Just keskusest kaugemad teenusepakkujad on viimasel paaril aastal aktiivsemalt võimalusi kasutanud – varem oli see probleemiks.

Mõned konkreetsed näited tehtust:

Laskespordiklubile soetatud punktiarvestuse seadeldis, ilma milleta nende tulemuste arvestamine üleriiklikus arvestuses on võimatu. Seadme laenutamine aga väljastpoolt saart väga keeruline.
Soetatud keraamikaklassi vahendid Kõrgessaare piirkonda. Kõrgushüppematt kergejõustikuklubi noortele Kärdlasse, mida kasutavad võistluste ja treeningute raames ka Hiiumaa teised noorsportlased.
Suurema toetuse on saanud Hiiumaa Mudeliklubi, mil on nüüd võimalus treenida kohapealsel mudelautorajal.

Suuremõisas toimetav käsikellade ansambel soetas endale väikese professionaalsete kellade komplekti, mis annab lootust mitmeid aastaid tegutsenud käsikellade ansambli arenguhüppeks. Samuti soetati uusi rütmipille Palade trummiansamblile.
Täiesti uue tegevusena alustas OÜ Ideeklaas klaasikunsti ringidega.
Loodi Käina huvikooli Emmaste filiaal – see tähendab, et piirkonna noored saavad muusikaõpingutest osa kodu lähedal.

 

Artikkel ilmus Hiiu Lehes 04.05.2021