Indrek Saar: küttepuud maksavad hingehinda ja hiiglaslikud puidukoormad põlevad Narva ahjudes. “Aitäh,” valitsus!

Hannaliisa ViskUncategorized

Oleme olukorras, kus Eesti Energia teenib metsa põletamisega rekordkasumeid ja valitsus dividenditulu, mille peavad kinni maksma niigi raskes seisus tarbijad, kirjutab Indrek Saar Eesti Päevalehes.

Nagu vaevasid ja muresid veel vähe oleks, on tuhandeid inimesi löönud varakevadel rivist välja enneolematult kõrgele kerkinud küttepuude hind. Veelgi rohkem on neid, keda see valus teadmine peagi tabab, sest parim järgmiseks talveks puude varumise aeg seisab just ukse ees. Nii mõnigi on küttepuude muretsemisest loobunud ja otsustanud edaspidi oma maja või korteri soojaks kütta elektriga. 70-80 eurot ruummeetri eest on liig mis liig, isegi kalli elektriga kujuneb asi odavamaks, ütles tuttav mees, kes kavatses osta 12 ruumi halgu. Aasta tagasi sai ta lõhutud lepa kätte 40 eurot ruumi eest.

Tõsiasjaks on saanud ka puidu üleüldine defitsiit, mis Ukraina sõja ja sanktsioonide mõjul suureneb veelgi. Aga küttematerjalist on olnud juba mõnda aega puudu. Nii seisab küttepuude müügiga tegeleva RMK kodulehel: „Seoses küttepuidu tellimuste suure arvuga on tellimuste täitmise tähtaeg mitme kuu pikkune, sh oleme ajutiselt peatanud lehtpuukütte tellimuste vastuvõtu ning tellida saab ainult okaspuuküttepuitu!“

Miks küsitakse praegu küttepuude eest hingehinda?

Ja mis on aidanud kaasa sellele, et talvel ägasid ka väga paljud kaugkütte tarbijad ränkade küttearvete käes? Läheme ajas tagasi aega, mil Jüri Ratase juhitav valitsuse saatis riigikokku eelnõu, mis pidi avama puidu masspõletamise Narva soojuselektrijaamade kateldes, nähes ette taastuvenergia tasu maksmise Eesti Energiale, mis teatavasti tuleb kõigi elektritarbijate taskust. Tollal opositsioonis olnud Reformierakonna saadikud eesotsas Kaja Kallase, Keit Pentus-Rosimannuse ja Kristen Michaliga kostitasid 2020. aasta mais riigikogu saalis seda eelnõu lauskriitikaga, nagu ka sotsiaaldemokraadid.

Möödus ligi üheksa kuud ja Kaja Kallasest sai peaminister. Hea kolleeg Jevgeni Ossinovski küsis 2021. aasta jaanuari lõpus värskelt valitsusjuhilt, mis saab arutust puidu Narva kateldesse ajamise plaanist, mis on halb nii tarbijatele kui keskkonnale ja mille tulemusel raisatakse suur hulk looduslikku ressurssi. „Ka mina ei pea puidu põletamist nendes kateldes õigeks. See ei ole hea Eesti metsa seisukohalt, Eesti looduse seisukohalt. See ei ole põhimõtteliselt õige ega kanna seda eesmärki, mida taastuvate energiaallikate kasutamine peaks kandma,“ vastas Kallas ja lubas, et koalitsioon asub puhtamaid ja loodussõbralikumaid lahendusi otsima.

Oli põhjust olla lootusrikas. Paraku tegi Reformierakond juba õige pea kannapöörde ning läinud aasta septembri lõpus võttis riigikogu vastu elektrituruseaduse muudatused, mis võimaldavad Narva põlevkiviahjudes puidu põletamise eest toetust maksta. Vastuhääled tulid vaid sotsiaaldemokraatidelt.

Ja hoogne puidu ahjudesse ajamine läkski lahti

Eesti Energia mitmekordistas lõppenud talvel Narva kateldes puidu põletamist. Elektri kõrge börsihind on tänu kõrgele CO2 kvoodi hinnale muutnud selle väga tulusaks tegevuseks. Jutt käib sadadest tuhandetest tihumeetritest. Puidukoormad jõuavad Narva nii Eesti metsadest kui välismaalt, aga puudub tõhus kontroll selle üle, kas tegu on biomassiga või läheb „kaubaks“ ka väärtuslikum puit.

Teisisõnu oleme olukorras, kus Eesti Energia teenib metsa põletamisega rekordkasumeid ja valitsus dividenditulu, mille peavad kinni maksma niigi raskes seisus tarbijad.

Kõik see on andnud hoogu juurde puidu hinnatõusule, mis omakorda mõjutab olulisel määral koostootmisjaamadel põhinevat kaugkütte hinda. Keda „tänada“? Kes vastutab?

Kindlasti on siin asjakohased peaministri põhjalikud selgitused. Saatsin nädalal alul Kallasele kirjaliku küsimuse, et uurida, kui palju on Eesti Energia viimase poole aasta jooksul hankinud puitu välismaalt ning kui palju Eesti pakkujatelt ja kuidas on samal ajal muutunud puiduhakke hind? Milline on hinnaprognoos järgmiseks kütteperioodiks ja kuidas see mõjutab kütte hinda? Millist mõju avaldab raiesurvele puidu põletamise mitmekordistunud? Ka need küsimused ootavad vastuseid. Neid ootab ka avalikkus. Kõige kesksem küsimus minu jaoks on: kas valitsus kavatseb kasutada omaniku ja üldkoosoleku õigust ning keelata Eesti Energial puidu kasutamine, mis aitaks inimestel raha säästa?

Poolteist-kaks kuud tagasi oli Eesti kõige teravamaks probleemiks energiakriis. Toona sai palju räägitud sellest, et lisaks ajutistele inimeste toetamise meetmetele (valitsus tegutses küll hilinenult ja ebapiisavalt) tuleb kiiresti välja töötada elektrituru reformimise kava, et kaitsta tarbijaid ka tulevikus kõrgete hindade eest. Tänaseks näib valitsuse ind olevat raugenud. Tõsiseltvõetavaid energiapoliitilisi lahendusi silmapiiril pole.

Indrek Saar: küttepuud maksavad hingehinda ja hiiglaslikud puidukoormad põlevad Narva ahjudes. “Aitäh,” valitsus!