Indrek Saar: lasteaiast ei tohi saada luksuskaup. Kaotame kohatasu juba lõplikult

Eestis ei käi lasteaias ligi kümme protsenti kolme- kuni kuueaastastest lastest.Nende seas on üksjagu neid mudilasi, keda emad-isad või vanavanemad ise kodus õpetavad ja kes astuvad esimese klassi igati kooliküpsetena. Ja kõik väikesed lapsed tõepoolest lasteaeda ei sobigi, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar Eesti Päevalehes.

Aga peamiseks põhjuseks, miks osa lapsi sinna ei jõua, peitub lasteaia kohatasus ja selle kõrges maksumuses. Siin valitseb üle Eesti tõeline virr-varr. Kui mitmes jõukamas linnas või vallas tuleb vanematel ühe lapse eest välja käia 80-90 eurot, millele lisandub veel toiduraha, siis ridamisi on ka neid omavalitsusi, mis on oma tasu sättinud kas viie, kümne 15 või 20 euro peale. On küll üks kindel reegel – kohatasu ei tohi olla kõrgem kui 20 protsenti alampalgast, mille suuruseks on tänavu 584 eurot.

Enamike omavalitsuste kiituseks tuleb öelda, et nad pakuvad soodustusi lasterikastele peredele ja nendele perele, kus materiaalsed olud on tagasihoidlikumad. Osalustasu suurus võib sõltuda ka lapse vanusest ja lasteaia majandamiskuludest.

Saadetakse liigvara kooligi

Aga ikkagi on Eestis igal aastal tuhandeid lapsi, keda lasteaeda ei viida või võetakse nad sealt ära, kui vanemate rahakotis kitsamaks läheb. Mööda ei saa vaadata ka avalikus saladusest, et vahel satub liialt varakult esimesse klassi lapsi, kes pole veel kooliks valmis. Põhjus on proosaline – kuueaastaseid kooli pannes hoiavad vanemad kulusid kokku.

Alushariduse korraldus sõltub seega paljuski sellest, millised on ühe või teise omavalitsuse rahaline võimekus, aga ka valikud. Perede ja laste erinev kohtlemine ei ole kindlasti õiglane ega taga lastele võrdseid võimalusi. Rääkimata tõsiasjast, et tasuline lasteaed aitab süvendada hariduslikku kihistumist.

Laotakse ju lasteaias alusmüüri selleks, et lapsed saaksid koolis, aga tegelikult ka hilisemas elus kenasti hakkama. Alushariduse keskseks eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Kodused lapsed jäävad pahatihti ilma lasteaias pakutavatest arendavatest tegevustest, näiteks muusikaõpetusest ja liikumistundidest. Sageli on nende sotsiaalsed oskused eakaaslastest tagasihoidlikumad. Nii ongi põhikooli pooleli jätnud noorte seas rohkem neid, kes lasteaias ei käinud.

Kaotad töö – laps koju?

Sotsiaaldemokraadid tegid juba mitu aastat tagasi ettepaneku vabastada lastevanemad lasteaia kohatasu maksmisest. Täna, kui Eesti seisab silmitsi ähvardava majandussurutisega, on selline pööre veelgi päevakajalisem. Lasteaed ei tohi muutuda luksuseks nende laste jaoks, kelle vanemad kaotavad töö.

Riigikogul on võimalus olukorda parandada – 8. juunil jõuab parlamendi suurde saali sotsiaaldemokraatide algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu. Meie eelnõu kaotab lasteaia osalustasu üle Eesti ära ja paneb riigile kohustuse hüvitada omavalitsustele saamata jäänud tulu riigieelarvest. Eelnõu „hinnaks” on 40 miljonit eurot, mis ei käi riigile üle jõu. Selline pööre oleks suureks abiks nendele peredele, kus sissetulekud majanduskriisis kahanevad. Aga kahtlemata toetaks selline samm kõiki väikelastega peresid.

Nüüd on vaja vaid poliitilist tahet. Kui koalitsioonil seda jagub, siis suudaks parlament juba lähinädalatel või siis varasügisel eelnõu ka seadusena vastu võtta. Tuletan meelde, et viimastel riigikogu valimistel lubas tasuta lasteaeda peaministri erakond.

Ühegi lapse haridustee ei tohi olla käänulisem ja konarlikum seetõttu, et tema pere majanduslikud tingimused on kesisemad. Eesti peab lõpuks jõudma selleni, et sarnaselt põhikooli, gümnaasiumi ja ülikooliga oleks ka lasteaed tasuta. Haridus on üks tervik – seega olgu ka lasteaed ehk alusharidus kõigile mudilastele võrdselt kättesaadav.

Indrek Saar: lasteaiast ei tohi saada luksuskaup. Kaotame kohatasu juba lõplikult