Indrek Saar: Peaminister kannab täisvastutust ühiskonna lõhestamise eest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare kõne umbusaldushääletusel.

Mõni nädal tagasi üritasid Mart ja Martin Helme robustselt, õigusriigi põhimõtteid jalge alla tallates ametist kangutada politseijuht Elmar Vaherit. Seda tehti seadusevastaselt, vassides ja dokumente fabritseerides. Siseminister ja rahandusminister näitasid taaskord kogu ühiskonnale oma tahet lammutada demokraatlik õigusriik. Ei tea mitmes kord astusid nad Eesti põhiseaduse mõtte ja sätte vastu.

Kuna ohus olid nii demokraatlik riigikorraldus kui meie sisejulgeolek, siis kutsusid sotsiaaldemokraadid täpselt kaks nädalat tagasi peaminister Jüri Ratast mõlemat Helmet ametist vabastama. Andsime toona teada ka seda, et vastasel juhul algatame me Helmete tagandamisprotsessi riigikogus. Ütlesin täpselt kaks nädalat tagasi, et vähim, mida valitsusjuht praegu teha saab, on minna presidendi juurde Helmete ametist vabastamise avaldusega. Päeva lõpuks läks Jüri Ratas hoopis ise Martin Helme koduõue, kus ta ei pidanud paljuks koos EKRE liidritega naeratades poseerida. Need inimesed, kes hindavad kõrgelt demokraatlikke väärtusi ja nemad on ühiskonnas ülekaalus, pidasid aga sellist teguviisi enesele näkku irvitamiseks.

Ainuüksi Eesti taasiseseisvumispäeva eel juhtunu annab põhjuse seada peaministri ja kogu valitsuse usaldusväärsus küsimärgi alla. Aga me teame hästi, et paari nädala tagune valitsuskriis on vaid üks kild pea neli kuud kestnud mustrist, kus ühe valitsuserakonna juhtkond kas alavääristab või solvab mõnda ühiskonnagruppi, peab Eesti iseseisvuse suurimaks ohuks Euroopa Liitu, õhutab ühiskonnas Euroopa Liidu vastasust ja tirib Eestit nende Ida-Euroopa riikide sekka, kus on sügavaid probleeme demokraatia põhialuste järgimisega. Rääkimata flirdist natsliku ideoloogiaga või uusnatsliku sümboolikaga. Kõik see on toimunud Jüri Ratase silme all, kas tema vabanduste saatel või siis vaikival nõusolekul.

Selleks, et anda ülevaade kõigest sellest, mis varasemate valitsuste puhul olnuks ennekuulmatu, aga nüüd on muutumas nö uueks normaalsuseks, kuluks tunde. Toon vaid ühe näite. Läheme ajas tagasi märtsi teise poolde, mil koalitsioonikõnelused veel kestsid. EKRE aseesimees Martin Helme ähvardas siis rahvarahutustega, kui tema erakond peaks valitsusest välja jääma. Mart Helme pidas vajalikuks lisada: „Kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni … siis on plahvatus, seda ei hoia ära ükski süvariik ega Euroopa Komisjon, see plahvatus tuleb.“ Esimene mees sai Jüri Ratase armust rahandusministriks ja teine siseministriks…

Kui aprillis toimus riigikogus Jüri Ratase peaministri ametisse hääletamine, oli Ratase keskne sõnum, et valitsuse üks peaeesmärkidest on ühiskonna sidususe suurendamine. Oi kui mitu korda kuulsime tol päeval ja oleme peale seda sõna „sidusus“ Jüri Ratase suust kuulnud. Neli kuud hiljem tuleb paraku tõdeda, et ühiskonnas ei ole mitte sidusust, vaid on pingeid, vastasseise, frustratsiooni rohkem kui kunagi varem. EKRE juhid ei ole olnud õppimisvõimelised, nad on tõestanud, et ei suuda valitsusvastutust kanda, nad on lõhkunud ja laamendanud, solvanud ja vaenanud. Kadunud on senini sisepoliitikas valitsenud üksmeel, et meie julgeoleku tagatiseks on kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu ning toetumine demokraatlikele väärtustele.

Täisvastutus selle eest, et Eesti ühiskond on rohkem lõhenenud, et nii meie sisepoliitiline kui välispoliitiline kurss on muutumas ja et liitlassuhteid on proovile pandud, lasub peaminister Jüri Ratasel. Ratase vedamisel ei ole meie Eesti muutunud ühtehoidvamaks ja ühtsemaks. Ratase juhitud valitsus ei ole tulnud välja Eestit edasiviivate lahendustega. Strateegiliste, tulevikku suunatud otsuste asemel on valitsuse arsenalis kolme erakonna hetkekasust kantud populistlikud ja tihti ka vandalistlikud sammud.

Olukorra eest Eesti riigis ei vastuta aga peaminister üksi. Eesti on parlamentaarne riik – otsest vastutust kannab ka rahva mandaadi saanud riigikogu, vastutust kannavad kõik parlamendierakonnad, kõik riigikogu liikmed. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et peaministri usalduskrediit on ammendunud – seepärast hääletame me Jüri Ratase umbusaldusavalduse poolt. Mida kiiremini tänane, Eesti rahvuslikke huve kahjustav valitsus vahetub, seda parem Eestile.