Indrek Saar: Pidu, mis aitas maailma päästa

digiKeskkond, Kultuur

Indrek Saar

Ülevust ja ootusärevust oli enne meie suurt juubelipidu rohkem kui varasemate pidude eel.  Ja nagu ikka on meil rahvana kombeks tähtsate hetkede puhul üle muretseda ning sestap ka enne pidu lausa tülli minna. Aga nüüdseks on võimas ja kaunis, sadade tuhandete inimeste hingekeeli puudutav pidu läbi. See oli pidu, mis kandis armastust ja usku Eestisse. See oli pidu, mis jääb meie meeltesse ja mälestustesse.

Selle eest suur tänu nii eestvedajatele, kes suutsid eri nägemuste vahel tasakaalu hoida, kui ka kaasaelajatele, kellest enamik on tegijate valikuid mõistnud. Kõik see ei olnud sugugi lihtne ja kindlasti on tänavusest tähtsündmusest palju õppida.

Tasakaalu otsimisel tahangi pikemalt peatuda. Laulu- ja tantsupeo puhul mõtleme siin eelkõige repertuaarivalikule. Tavapäraselt on küsimuse all, kui palju tuua publiku ette vanu ja traditsioonilises seades laule-tantse ja kui palju uusi, kaasaegse helikeelega laule ning tänapäeval loodud moodsamas võtmes tantse, ning kui nõudlik on repertuaar.

Roheline pidu nõudis julgust

Selle kõige kõrval tuleb aga peoks ettevalmistuse käigus lahendada veel sadu väljakutseid, millest mõned võivad esmapilgul tunduda pisiasjadena, mis aga ometi peavad olema viimse detailini läbi mõeldud. Ka siin on oluline tasakaalu leidmine. Vastasel juhul võib nii mõnigi asi nässu minna, tühjast tüli tõusta ja inimestele juhtunust mõru maitse jääda.

Kui arvestada peo mastaape ja seda tohutut vastutust, mis korraldamisega kaasneb, siis oleks igati ootuspärane, et uusi algatusi võetakse ette nii vähe kui võimalik. Kipuvad ju iga uue asjaga kaasas käima riskid ja ootamatused. Seda enam tahan ma tunnustada peomeeskonda julguse eest kuulutada meie juubelipidu roheliseks.

Ma usun, et selle julge sammu taga oli eestvedajate tunnetus, et roheline mõtteviis on oluline valdava osa lauljate ja tantsijate jaoks ja et sama hoiak on omane ka vaatajatele ja kuulajatele. See andis kindluse panna kümned tuhanded peole tulijad ühise eesmärgi nimel tegutsema. Ühtlasi on see ka üks suurepärane näide omamoodi rahvuslikust kokkuleppest. Kokkuleppest käituda sajandi suurima peo ajal vastutustundlikult ning keskkonnasäästlikult ja näidata, et me hoolime.

Kuna laulu- ja tantsupeoga kaasneb paratamatult mitu tonni prügi, siis selleks, et surve keskkonnale otsustavalt väheneks, kehtisid peoplatsidel rohelised reeglid. Olgu need üle korratud neile, kes seekord ise kohal ei olnud. Roheline pidu tähendab esmalt seda, et kogu prügi kuulus sorteerimisele. Lauluväljak oli varustatud kahte tüüpi prügikonteineritega: ühte tuli visata panditaara ja teise segajäätmed. Lisaks pidid esinejad oma sööginõud paigutama selleks ette nähtud prügikottidesse. Erinõuded olid seatud sisse toitlustusalal, kus eraldi sorteeriti biojäätmed, õli ja vedelad jäätmed, klaasist tooted ning pakend ja paber. Eriliigilised jäätmed suunati edasi kas komposteerimisele, taaskasutusse või ümbertöötlusesse.

Prügi lõhub looduse tasakaalu

Iga peole tulija sai prügi sorteerides ja vähem jäätmeid tekitades näidata, et ta hoolib keskkonnast ja tajub oma vastutust selle kestmise eest. Sest nii, nagu me tahame, et meie laulupeotraditsioon kestaks edasi, soovime ka Eesti looduse ja laiemalt kogu planeedi säilimist. Selleks tuleb aga muuta oma senist käitumist. Kliimamuutusi ei saa ega tohi ignoreerida ei riigi ega üksikisiku tasandil, ükskõik kui keeruline, kulukas või siis ka tüütu sellega tegelemine ei tunduks. Üha selgemaks on saamas tõsiasi, et taastumatutest allikatest energia tootmisel ei ole tulevikku. Nagu leiab kinnitust ka arusaam, et samamoodi jätkates väheneb looduslik mitmekesisus meie tegevuse tagajärjena meeletu kiirusega. Inimtekkeline prügi on üks looduse tasakaalu lõhkujaid.

Just juubelipidu, millest sai ühel või teisel moel osa enamik meie rahvast ja mille sõnum kandub ka paljudesse teistesse riikidesse, on suurepärane koht, kus öelda, et me tahame, et eesti kultuur ja keel kestaksid ning rikastaksid jätkuvalt maailma, aga selleks on vaja, et kestaksid ka meie loodus ja planeet.

Seda sai öelda nii lauldes-tantsides kui ka prügi sorteerides, samuti taimsest toorainest toidunõusid ja kohalikku toorainet kasutades. Sain näiteks Eesti toidu alal Romantilise Rannatee telgis maitsta küpsiseid, mis kaugelt toodud kakao asemel olid kohalike tammetõrudega maitsestatud.

Me laulsime mõtted ja maailma puhtamaks. Harmoonilisemaks.

Indrek Saar: Pidu, mis aitas maailma päästa