Valitsus kiitis tänasel, 30. augusti istungil heaks uue muinsuskaitseseaduse eelnõu ning saadab selle edaspidisteks arutusteks ja otsustamiseks Riigikogusse. Uus muinsuskaitseseadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja riigi kohustuste vahel ja pöörab senisest rohkem näo omanike poole.
„Praegu kehtiv muinsuskaitseseadus on selgelt vananenud. Pärand säilib kõige paremini, kui seda kasutatakse. Selleks tuleb luua toimiv koostöö kultuuriväärtuste omanikega. Muinsuskaitse saab olla märksa rohkem kaasav, toetav ja probleeme ära hoidev. Uus seadus toobki tasakaalu riigi ja omanike kohustuste vahele,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.
2017. aasta kevadel toimunud riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt suunatud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada. Rahastus on ette nähtud just nende kulude osaliseks hüvitamiseks, mille võrra mälestisega seotud tööd kallinevad ning mis on plaanis suunata uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve tellimise rahastamiseks.
Uue seaduse jõustudes korraldatakse ümber ka Muinsuskaitseameti töö. Amet koordineerib tulevikus muinsuskaitse ja muuseumide valdkonda ühiselt ja on kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks. Ühine amet tegeleb lisaks kultuurimälestistele ka muuseumide ja neile kuuluvate kogudega. Olulise muudatusena näeb eelnõu ette, et restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikkust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis ja rahastas täies mahus mälestise omanik, annab edaspidi uuringute põhjal amet. Lisaks hakkab riik veelgi suuremat tähelepanu pöörama nõustamis- ja ennetustegevusele. Muinsuskaitseametnike tegevus suunatakse enam nõustamisele ning amet aitab mälestise omanikul olla tark tellija. Uues seaduses on rõhku pandud ka arheoloogiliste leidudega seonduva rangemale reguleerimisele, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust.
Uue muinsuskaitseseaduse eelnõu hakkab arutama Riigikogu. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.