Indrek Saar valitsusele: Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare kõne erakonna volikogul, 07.12.2019, Tartu

Head sõbrad!

Mul on väga hea meel, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kogunenud oma aastat kokku võtvale volikogule Tartusse, kus selle kuu esimesel päeval tähistasime saja aasta möödumist eestikeelse rahvusülikooli sünnist. Meenutan, et ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond taasasutati siin heade mõtete linnas ligi kolm kümnendit tagasi. Oleme alati seisnud läbimõeldud, teadusele tugineva ja targa ning tulevikku vaatava poliitika eest ja teeme seda muidugi ka edaspidi.

Kinnitan üle, et sotsiaaldemokraadid ei tagane teadusleppes võetud eesmärgist rahastada teadus- ja arendustegevust vähemalt ühe protsendi ulatuses SKT-st. Oleme Riigikogu menetlusse andnud vastava eelnõu.

Ja kas pole võrratu ajaline kokkulangevus, et samal kuul, kui me tähistame eestikeelse rahvusülikooli sünnipäeva, võisime PISA testide tulemusi vaadates veenduda, et Eesti kooliharidus on maailma arvestuses tipptasemel. Euroopa parim. Saame kõik olla uhked oma laste ja õpetajate üle.

Kindlasti lisab see meile nii vajalikku lootust ja usku, et targas ühiskonnas suudetakse vältida äärmus- populismi lämmatavat pealetungi. Et me oleme ühiskonnana piisavalt targad, et näha läbi jõude, kes püüavad lammutada meie pluralistlikku, arvamusvabadusele rajatud õigusriiki ja demokraatiat. Paar päeva tagasi juhtis Olev Remsu Eesti Päevalehes tabavalt tähelepanu tänaste „enamlasteks“ pürgivate poliitiliste meediastaaride äravahetamiseni sarnasele mõtteviisile ajaloos juba nähtuga. Ta meenutas seoses „listeeriabakteri politiseerimisega“ Stalini repliiki akadeemik Nikolai Vavilovile geneetikaarutelul: „Nii mõtlete teie, teadlased, meie, bolševikud, mõtleme teisiti.“ Täpselt sama suhtumist näeme me ka kõiges muus, kus me oleme harjunud toetuma teadlastele ja ekspertidele. Olgu see haridus, kliima, kultuur, majandus või ükskõik milline muu valdkond.

EKRE juhtide diktaatorlikud käitumismallid ei ole praeguseks vist enam kellegi jaoks üllatavad, aga õõvastav on näha, et ka ülejäänud valitsuses osalejad jagavad sama suhtumist üha enam. Kuidas muidu seletada nii Isamaa kui Keskerakonna täielikku ignorantsust selle suhtes, kuidas kõik majandusteadlased ja eksperdid hoiatavad pensionisüsteemi lõhkumise eest.

Seepärast tahan ma siinkohal südamest loota, et nii Jüri Ratas kui Helir-Valdor Seeder leiavad Kristuse sündimise pühade ajal selle hetke, et korraks peatuda ja mõelda, kuhu nad meie riiki tüürivad. Kelle ja mille teenistusse nad on end andnud ja millest nad on valmis võimu nimel üle astuma? Ütlevad ju ka Salomoni õpetussõnad : *Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda. (Salomoni õpetussõnad 12:15)* Jüri, veel ei ole hilja.

Riigikogu alustas sel nädalal pensioni teise samba nn „reformi“ eelnõu menetlust. Ausam on seda nimetada mitte reformiks, vaid kogumispensioni süsteemi lõhkumiseks. Me ei eita, et pensionisüsteem vajab täiustamist. Loomulikult peame ka meie oluliseks, et fondide haldamisega seotud kulutused oleksid pensionikogujatele mõistlikud ning tootlikus optimaalne.

Muudatused pensionisüsteemi toimimises peavad olema põhjalikult läbi kaalutud ning põhjendatud, sest need otsused mõjutavad meie heaolu ja konkurentsivõimet aastakümneid. Doktor Seeder ja doktor Ratas ning doktorid Helmed soovivad köha ravida amputeerimise teel.

Kõik, kes pensionisüsteemi ja riigirahandust vähegi mõistavad, saavad aru, et koalitsioonierakondade eesmärk on teha valijatele enne kohalikke valimisi nende enda säästude eest ühekordne kingitus. Ilmselt mõnevõrra heldema kingitusega võivad arvestada mõne valitsuserakonna suurtoetajad. Aastal 2021 on ilutulestik, pidu ja õhupallid, kuid arve, mis selle eest esitatakse, pärandatakse lastele. Arvestades, et tulevikus on töökäsi vähem ja pensioniealisi rohkem, jätab tänane valitsus järeltulevatele põlvedele ainult halvad valikud – tõsta oluliselt maksukoormust (millele peaminister Ratas on korduvalt ka vihjanud), avada Eesti massilisele võõrtööjõule või leppida sellega, et tulevikus on eakate olukord veel oluliselt raskem kui täna. Mina ei taha olla oma lastele koormaks ja ma usun, et nii mõtlevad väga paljud Eesti inimesed.

Ja muidugi, mis puudutab tänaseid pensionäre, siis ka nende suhtes on see reform ebaõiglane. 100-eurose lubatud pensionitõusu asemel suutis valitsus ära teha vaid 7-eurose erakorralise pensionitõusu. Kuid pange tähele, Riigikontroll hoiatab, et kavandatav teise pensionisamba lammutamine seab ohtu ka tänaste eakate pensionid, piirab võimalusi nende suurendamiseks. Ning tagatipuks maksustab valitsus keskmise pensioni – milline ennekuulmatu jama!

Üks EKRE minister seadis ohtu inimeste elu- ja tervise, püüdes takistada talle alluvate ametkondade tööd ning kõigutades nende sõltumatust. Nüüd selgub, et rahandusminister Helme on veel uljamalt ette võtnud ametid, mis alluvad teistele ministritele. Oma jõhkra tegevusega võib ta seada ohtu meie riigi ja NATO idapiiri julgeoleku. Jüri Ratas ja tema kaaslased püüavad avalikkust veenda, et see on kõigest kogenematus.

Üha enam tundub mulle, et vastupidi, see on teadlik ja süsteemne tegevus Eesti riikluse ja meie liitlassuhete nõrgestamiseks. Rünnatakse Eesti riigiameteid ja riigiametnikke, kelle panus ja pühendumus on meie riigi usaldusväärsuse alus, rünnatakse vähemusi, keda riik on kohustatud kaitsma. Halvustatakse meie partnereid ja liitlasi, kes oma maksumaksjate raha ning vajadusel ka oma kodanike eludega on valmis kaitsma meie riiklikku iseseisvust. Peaminister (Helmede armust) Jüri Ratas pöörab pea kõrvale. Luba, Jüri, et meenutan sulle Albert Einsteini sõnu: maailm on ohtlik paik, mitte selle pärast, et siin on kurje inimesi, vaid selle pärast, et on nii palju neid, kes kurjuse vastu midagi ette ei võta.

EKRE on viimastel nädalatel nüüd juba kahel korral rünnanud Eesti riigikaitse huve – rääkinud välisajakirjanikele Eesti „Plaan B-st“ ning levitanud spekulatsioone, justkui oleksid Eestit kaitsvad radarid vaid butafooria. Peaminister ja kaitseminister ei suuda end aga bravuuritseva ja konspiratsiooniteooriaid levitava koalitsioonikaaslase üle kehtestada. Nad vaid laiutavad kahetsevalt käsi ja püüavad omalt poolt pajatada, et nende teada olevat NATO siiski ühtne ja tugev. Sõbrad, NATO ongi ühtne ja tugev, paraku pole seda aga Eesti välispoliitiline sõnum.

Segane on olukord Eesti välispoliitikas. Väärtustame liitlassuhteid Prantsusmaaga, samal ajal kutsume ja võtame valitsuse tasemel vastu Marine Le Pen’i. Mitu Prantsusmaa poliitikat meil on? Peaminister avaldab kahetsust, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust – siseminister samal ajal toetab seda. Mitu poliitikat meil brittide suhtes on? Kas välisminister ja peaminister ei räägi omavahel? Kas nad on kaotanud üksteise telefoninumbrid?

Kunagine USA Kongressi esindajatekoja spiiker Tip O’Neill olevat öelnud, et kogu poliitika on kohalik. Sellest mõttest tõukudes võib öelda, et tänase valitsuse segased välispoliitilised sõnumid peegeldavad vastuolusid ja koordineerimatust siseriiklikus tegutsemises. Kuidas saaks Eesti olla usutav eestkõneleja vabadusi ja demokraatlikke väärtusi kaitsma seatud organisatsioonides, kui vabadused ja demokraatlikud väärtused kodus teevad valitsuse juhtimisel vähikäiku? Ja kõige krooniks lähetab tänane valitsusliit Strasbourgi, ENPA-sse esindama Eesti arusaamist inimõigustest ja demokraatiast Urmas Reitelmanni, kelle seisukohti mu keel tõrgub kordamast.

Jüri Ratas kinnitab sageli, tsiteerin: „Ma mõtlen iga hetk Eesti riigile, selle tulevikule, Eesti riigi inimestele ja ka ametkonnale.“ Kui peaminister kõigi nende asjade peale iga hetk mõtleb, siis on see mõistagi liigutav. Inimlikult on see mõistetav, et ta tahaks mõelda kõigele muule, kui enda moodustatud valitsusele. Aga Eesti inimesed ootavad valitsusjuhilt juhtimist ja tegusid. Ja neid ei ole. Ei saagi olla, sest valitsuses, mis on lõputus juhtimiskriisis, läheb kogu aur enda tooli püsti hoidmise peale ja sisu jaoks aega ei jää.

Mis on selles olukorras meie, sotsiaaldemokraatide missioon ja ülesanne.

Muidugi peame oleme igal hetkel valmis ka selleks, et võtta vastutus. Me kõik soovime, et Eesti riiki juhitaks arukalt ja tasakaalukalt ja me oleme valmis sellesse kõigiti panustama. Oleme seda kogu taasiseseisvumisele järgnenud aja jooksul korduvalt tõestanud.

Pensionisüsteem, mida praegu püütakse lõhkuda, on meie loodud. Solidaarne tervisekindlustus, töötuskindlustus, pensioni esimese samba õiglasemaks muutmine, lastetoetuste tõus ning panustamine teadusesse ja haridusse, eesti keele ja kultuuri arengusse on kõik väärtused, millega inimesed
sotsiaaldemokraate seostavad. Oleme nende eest alati seisnud ja seisame ka nüüd opositsioonis.

Oleme opositsioonierakonnana aktiivsed, töökad, kuid samas teiste opositsioonipoliitikutega konsensust otsivad ja koostööd tegevad. Meie ülesanne on olla „konstruktiivne opositsioon“ – mitte teha kriitikat kriitika pärast, vaid juhtida tähelepanu tehtavate otsuste sisulistele probleemidele ning otsustamatusele.

Samal ajal teeme tööd ka oma organisatsiooni täiustamisega. Oleme oma erakonna tuleviku teemal korraldanud üle Eesti ajurünnakuid – Võru- ja Harjumaal, Tallinnas, Lääne-Virumaal, Tartus, Viljandi- ja Raplamaal – ning jätkame nendega uuel aastal.

Ma tänan kõiki, kes on ajurünnakutel osalenud. Need on olnud huvitavad õhtud inspireerivate inimestega, kes hoolivad Eesti tulevikust ja soovivad panustada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna edusse.

Kohalike omavalitsuste valimised tunduvad olevat väga kaugel, kuid tegelikult on aega alati vähe. Valimisteni on vähem kui kaks aastat aega ning loomulikult mõtleme me juba täna sellele, kuidas suurendada oma esindatust Eesti omavalitsustes, et muuta elu igas Eestimaa kandis hoolivamaks, sõbralikumaks ja rõõmsamaks.

Aastat kokku võttes teeb rõõmu see, et meie reiting näitab paranemise märke. Viimastele Riigikogu valimistele eelnes sotsiaaldemokraatide ajaloo pikim valitsusse kuulumise periood ja on tõsi – ehk isegi mõistetav – et viie aasta järel opositsiooni sattudes valdas meid hetkeline peataolek. Nüüdseks oleme uue rolliga kohanenud. Valitsuse käpardlikkus loob opositsioonile kindlasti hea võimaluse ennast näidata. Meie ülesanne ei ole vaid valitsuse vigu ja valesid paljastada, vaid esitada ka tõsiseltvõetavaid alternatiivseid lahendusi. Opositsioon on oluline osa parlamentaarsest demokraatiast, ja parlamentaarne demokraatia vajab tänases Eestis hädasti kaitsmist, ent meie jaoks peab iga päev opositsioonis olema ettevalmistus ka valitsusse naasmiseks.

Ma tänan südamest kõiki, kes on selle – tunnistagem – meile mõneti raske aasta jooksul erakonda jätkuvalt uskunud, ka siis kui on tundunud, et kõik on halvasti. Ma tänan kõiki, kes on panustanud ja tegutsenud.

Ma soovin kõigile ilusaid jõulupühi, meeleolukat vana aasta lõppu ja väga edukat uut aastat. Saadan tervisi teie lähedastele, sest poliitikat tehakse tihti ka selle aja arvelt, mida saaks veeta koos pere ja sõpradega. Kõik, kes teid toetavad, on tõelised patrioodid. Kui vähegi suudate üle saada meile nii omasest kombest kiitusega kitsi olla, öelge neile pühade ajal aitäh, et nad on teie kangelased.