Ivari Padar: toidujulgeolek algab laste koolilõunast

Hannaliisa ViskUncategorized

Maailm on praegu traagikat ja muresid täis. Eestis on suurte hädade varju jäänud koolitoidu küsimus – nimelt seisab kriisi lävel lastele koolilõuna pakkumine. Põhitoiduained on mõne kuuga ülikiires tempos kallinenud ja summadega, mida riik kohalikele omavalitsustele koolitoidu tarbeks eraldab, ei vea enam kuidagi ei välja, kirjutab riigikogu maaelukomisjoni liige Ivari Padar.

Energiahindade tõusu ja sõja mõjul on oodata hinnakasvu jätkumist, aga koolitoidu toetus püsib alates 2018. aastast ühel eurol õpilase kohta päevas. On ilmselge, et euro eest laste kõht korralikult täis ei saa, vähemasti ei suudeta selle eest pakkuda maitsvat ja tervislikku lõunat. Kas tõesti panna lastele viiel päeval nädalal lauale makaronidest valmistatud road? Keegi ei taha ju, et meie lapsed sööksid koolis kõige odavamast toorainest ja odavalt valmistatud toitu.

Omavalitsused on küll jõudumööda sellele eurole raha juurde lisanud, aga nende võimalused on üleüldise hinnaralli ja põgenikekriisi tingimustes ammendunud. Ja nii ongi koolide toitlustajate tegevus juba mõnda aega majanduslikult absurdne – ettevõtjatel on valida kas lepingu ülesütlemise või kahjumi teenimise ja pankroti vahel.

Ei maksa unustada sedagi, et osa sõjapõgenike lapsi on Eestis koolitee jalge alla võtnud ja et koolis käivate laste arv on selgel kasvukursil. Mõistagi peavad ka siinsed Ukraina lapsed saama osa täisväärtuslikust ja mitmekesist tasuta koolilõunast. See on riigi kohus.

Selleks et lapsed sööksid kvaliteetset toitu ja ettevõtjad ellu jääksid, peab koolitoidu toetus suurenema vähemalt kahe euroni. Selle tõsise probleemi lahendamiseks algatasid sotsiaaldemokraadid 15. märtsil riigikogus ka vastava eelnõu. Me ootame valitsuselt koolitoidu tarbeks lisaraha eraldamist. Vastavat toetust jagatakse omavalitsustele ja erakoolidele riigieelarvest, mille koostamine on valitsuse ainupädevuses. Kuna ohus on palju, siis vaja on kiiret tegutsemist.

Selleks et lapsed sööksid kvaliteetset toitu ja ettevõtjad ellu jääksid, peab koolitoidu toetus suurenema vähemalt kahe euroni.

Eelnõu teine punkt kaitseb toitlustajaid, kes ei suuda hinnaralli tingimustes enam lepinguid täita. Riigihangete seaduse kohaselt sellistel ettevõtjatel enam uutele hangetele asja ei ole. Meie ettepanek valitsusele on tulla välja seadusemuudatusega, mille kohaselt ei kõrvaldataks hankemenetlusest pakkujat, kelle varasem hankelepingu rikkumine tulenes põhitoiduainete suurest hinnatõusust.

Ettevõtjad on väljapääsmatus olukorras. Kui nad praegu hankest n-ö välja tuleksid, siis kohalduksid neile sanktsioonid – vastav märge tehakse riigihangete registrisse ja nad ei saa enam järgnevatel hangetel osaleda.

Kui Eestis algas rohkem kui 15 aastat tagasi üleminek tasuta koolitoidule, seati eeskujuks Soome, kus sama asi tehti ära juba karmil sõjajärgsel ajal. Sarnaselt Soomega tuleb ka meil näha tasuta koolitoitu kui investeeringut tulevikku, mis hoiab ja parandab laste tervist ning toetab nende heaolu ja õppimist.

Ma ei karda välja öelda, et koolitoidu küsimus on osa ka meie toidujulgeolekust. Viiendat nädalat Ukrainas käiv sõda on lükanud pöörisesse ka Eesti põllumajanduse ja toidujulgeoleku. Eesti põllumehed on senini märkimisväärses koguses kasutanud Ukrainast imporditud söötasid. Väetisi on toodud sisse nii Ukrainast kui Venemaalt ja Valgevenest.

Kõik need tarnekanalid on nüüdseks läbi lõigatud ja olukord meie põllumeeste jaoks ääretult hull. Meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja tegelikult ka meie toidujulgeoleku tagamiseks tuleb otsida mõistlikke lahendusi ja need ka ruttu ellu viia. Koolitoiduga seotud mure arukas lahendamine annab pisut kindlust juurde ka kohalikele põllumeestele, sest paljuski on toit, mida lapsed söögivahetunnil söövad, nende töö vili.

Koolilõuna tase ei tohi alla käia!

Ivari Padar: toidujulgeolek algab laste koolilõunast