Jaak Allik: kellelt võeti vaktsiinid loteriid korraldades ära?

digiArvamus

NAIIVSE INIMESENA osalesin läinud neljapäeval terviseameti väljakuulutatud rahvamängus «Vaktsineerimise digiregistratuur on avatud» ning saanud registratuurist pärast mitmetunnist sisselogimispüüdu soovituse sõita süstima Narva, tekkis mul huvi, kuidas on tavainimeste (ehk siis mitte eesliini töötajate) vaktsineerimine Eestis tegelikult korraldatud, kirjutab sotsiaaldemokraadist Viljandi linnavolikogu liige Jaak Allik Sakalas. 

Kuulanud ära viimaste päevade selleteemalised raadio- ja telesaated (au «Pealtnägijale» ja «Rahva teenritele»), ­uurinud terviseameti kodulehekülge ning vestelnud Viljandi tervisekeskuse töötajatega, kujunes mul pilt, mida tahaksin jagada Sakala toimetuse ja lugejatega.

Teame, et on riike, kus soovijaid vaktsineeritakse isegi teatrites, kirikutes ja teistes vaktsineerimiskeskuseks muudetud avalikes kohtades. Loeme, et Lätis on juba mõnda aega töötanud vaktsineerimise digiregistratuur. Eestis ei jätku selleks kuuldavasti vaktsiini.

Unustagem, et meie heade Euroopa Liidu ja NATO liitlaste Tšehhi, Slovakkia ja Ungari riigijuhid pöördusid samas seisukorras abi saamiseks Venemaa poole ning Itaalia isegi ostis ära tehnoloogia kohapeal Sputniku vaktsiini valmistamiseks. Unustagem ka see, et välisministrina kõlbas Urmas Reinsalul käia tervitamas Vene lennukit, mis meile Hiinast maske tõi, aga praegu kuulutab ta Sputniku Vene propagandarelvaks. Lähtugem olemasolevast.

VAKTSINEERIMINE käib valitsuse kinnitatud vaktsineerimisplaani alusel ning perearstikeskuste kaudu. Selles plaanis on kirjas vaktsineerimisjärjekord riskirühmade kaupa: kõigepealt vanemad kui 80-aastased ja lisaks kindla haigusega inimesed, seejärel vanemad kui 70-aastased ja laieneva diagnoosiringiga ohustatud.

Kõik tundub õige ja õiglane. Paraku kirjutas perearst Piret Rospu eelmisel nädalal ERR-i portaalis, et see kava on muutunud vaid arhiivikõlblikuks koltunud paberiks. Tegelikku olukorda peegeldab pigem Lauri Läänemetsa reaktsioon riigikogu liikme Helmen Küti teatele, et ta ei lase end vaktsineerida enne, kui kõik riskirühma kuuluvad valijad on tema ringkonnas vaktsiini kätte saanud. Samast, Viljandi- ja Järvamaa valimisringkonnast valitud 38-aastane Läänemets kirjutas Facebookis: «Avastades, kui paljud minuealised mu tutvusringkonnas vaktsiine saavad, ei ole sellisel eneseohverdusel enam mõtet. /…/ Mõni saab nädalaga nimekirja, teine nädalaga juba vaktsiini …»

Kas sellest võib järeldada, et Eestis on vaktsineerimisel juba alanud kõigi sõda kõigi vastu, mis mõjuks meie rahva üldisele õiglustundele ja korraarmastusele laastavalt? Sellist järeldust ma siiski veel ei teeks. Pigem avastasin, et meie tervishoiujuhid on loonud unikaalse vaktsineerimismudeli, mida võiks nimetada loteriiks. Selles õnnemängus on mitu sammu ja võiduvõimalust.

ESIMENE LOOSIMINE: haigekassa teatab igal reedel teatud hulgale perearstidele (saladus on, kuidas nad välja valitakse), et järgmiseks nädalaks võivad nad tellida teatud hulga vaktsiini (saladus on, miks just sellise hulga). Teadmata on, kas seda jaotusotsust võib ka mõjutada, kuid reedeses Õhtulehes avaldatud lugu tublist Paide perearstist Ingrid Aldist, kes «võitleb oma patsientide eest kui emalõvi ja saadab korda tillukesi imesid», viib mõtte sellele võimalusele.

Teine loosimine: teavituse saanud perearstid peavad nädala algul tellima terviseametilt selle vaktsiinikoguse, mille nad suudavad mõne päevaga realiseerida. Perearst võib pakutust ka üldse loobuda, näiteks ajapuuduse tõttu või sellepärast, et ei soovi nädalavahetusel töötada – eraettevõtjat ju millekski kohustada ei saa (ühe süsti eest tasub haigekassa neile 5,30 eurot).

Kolmas loosimine: neile, kes vaktsiini tellisid, tuleb kolmapäeval teade, kas ja kui suur kogus on nende poole teel. Alles nüüd on mõtet hakata patsiente kohale kutsuma.

Neljas loosimine: kui riskirühma kuuuluv patsient pole päeva jooksul kättesaadav, võib pereaarst vaktsiini süstida kellele tahes, sest kallis kraam ei tohi kaotsi minna.

SELLE NELJA loosimise tagajärjel ongi kujunenud olukord, et vaktsineeritute hulk nimekirjades erineb isegi ühe maakonna piires mitu korda ja Viljandimaal oli möödunud neljapäevaks vaktsineeritud vaid 39 protsenti üle 80-aastastest inimestest.

Sellisest juba rutiiniks muutunud loteriist tüdinuna otsustas terviseamet korraldada kaks üleriigilist loteriid ehk katseprojekti. Esimeses kutsuti ­e-kirja teel vaktsineerima kõik 60–69-aastased Tallinna, Tartu ja Põltsamaa elanikud. 13 000 katsealusest tuli aga vaktsineerima 680. Kirjad lihtsalt ei jõudnud adressaatideni, sest enamik e-posti aadresse polnud riigiportaali aadressiga seotud. Või ei oska adressaadid lihtsalt ­e-posti kasutada.

Teine loterii korraldati möödunud neljapäeval: enam kui 300 000-le üle 65-aastasele inimesele eraldati 6000 AstraZeneca vaktsiini ning nimetati see pidulikult vaktsineerimise digiregistratuuri avamiseks. Laupäeva hommikuks oli ligi 700 vaktsineerimisaega veel saadaval – Ida-Virumaal ja Narvas. Viljandimaale eraldatud 200 vaktsineerimisaega kadusid paari tunniga, kusjuures telefoni teel pandi kinni 162 ja digiregistratuuris vaid 38. Terviseameti juhataja Üllar Lanno arvas toimunud loosimise õnnestumiseks.

Paratamatult tekkisid küsimused: kuidas saab telefoni teel registreerimist pidada digiregistratuuri katsetamiseks ning kuidas üldse levis Viljandis teade võimalusest ennast neljapäeval haiglasse helistamisega kirja panna? Miks eraldati Viljandisse 200 vaktsiini, Pärnusse samal ajal aga 1200 ja Ida-Virumaale (kus ometi teadaolevalt oodatakse Sputnikut) veel jumal teab kui palju? Milliste perearstinimekirjades olevate riskirühmas inimeste arvelt terviseamet oma loteriisid korraldas ja kellelt need vaktsiinid ära võttis? Valitsuse kinnitatud plaanis pole sellisest võimalusest sõnakestki.

Muidugi, kuni neljapäevani võis terviseamet ennast õigustada sellega, et katsealusteks valiti 60–69-aastased inimesed, sest vanematele kui 70-aastased polnud AstraZeneca soovitatav. Aga «õnnetuseks» just neljapäeval lubati Eestis seda vaktsiini anda ka vanematele inimestele ja seepärast tuli loterii mängureegleid käigu pealt muuta (jätame tähelepanuta, et just samal päeval seiskasid Taani, Norra ja Island üldse tolle vaktsiini kasutamise).

LOTERIIPÕHISELE vaktsineerimisele andis karmi hinnangu tuntud perearst Karmen Joller, kirjutades: «Me mängime siin inimeste elu ja tervisega, mitte ei tee pilootprojekti. Selliste projektide puhul on oluline küsida ka arstide kinnitust, perearstide nõusolekut ei saadud.» (Delfi Forte, 12. märts.) Jolleri hinnangul on rikutud eetikapõhimõtteid ja kaldutud kõrvale riiklikust vaktsineerimisplaanist.

Ma annan endale aru, et terviseamet enda valitud loteriimeetodist ei loobu. Et aga vähemalt Viljandimaal välistada algav kõigi sõda kõigi vastu, on mul Sakala toimetusele palve hakata kord nädalas perearsti nimekirjade kaupa avaldama meie maakonda saabunud vaktsiinidooside arvu ning riskirümades olevate vaktsineeritute suhtarvu. See tähendaks avalikku kontrolli terviseameti ja ka perearstide tegevuse üle ning selline materjal oleks kindlasti loetavam kui ammu lugejad ära tüüdanud üldist laadi artiklid koroonaohust ja selle haiguse põdemisjuhtudest.

Jaak Allik: kellelt võeti vaktsiinid loteriid korraldades ära?