Tänapäeva noored teavad üldjoontes, kes olid Päts, Tõnisson ja Laidoner. Neljanda omaaegse Eesti suurmehe August Rei nimi ja eelkõige roll meie omariikluse ajaloos on aga enamikule tundmatu, kirjutab ajaloolane ja sotsiaaldemokraadist riigikogu liige ajalehes Lääne Elu.
22. märtsil möödub 135 aastat Rei sünnist. Üks Eesti rahvusväeosade loojaid, ajutise valitsuse asepeaminister, Asutava Kogu esimees, riigikogu esimees, riigivanem, välisminister, Tallinna volikogu esimees, suursaadik Moskvas ja eelkõige Eesti eksiilvalitsuse pikaaegne juht – nendele August Rei tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel midagi vastu panna. Ometigi tuntakse Reid kodumaal üpris vähe.
Pilistvere kihelkonnast pärit Rei oli möödunud sajandi alguses tihedalt seotud põrandaaluse võitlusega tsaarivõimu vastu. Ta oli üks Eesti sotsiaaldemokraatia rajajatest ja juhtidest. 1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni vedas Rei koos Konstantin Pätsiga Eesti rahvusväeosade loomist. Tsaariväes karastatud sõdureid õnnestus koondada polguks, hiljem juba diviisiks. See oli väga oluline samm oma riigi suunas, aidates hiljem ka iseseisvust kaitsta.
Kui Saksa okupatsioon 1918. aasta novembris kokku varises, kutsus Päts Rei oma valitsusse töö- ja hoolekandeministriks. Peagi algas aga ka tema töö Eesti välissaadikuna: 1918. ja 1919. aasta vahetusel läkitati ta Soome, et hankida sealsete sotsialistide toetust Vabadussõjas olevale Eestile.
August Rei missioon oli väga edukas. Ta esines detsembri lõpus Helsingis Soome sotsiaaldemokraatide kongressil ja kirjeldas olukorda Eestis. Järgmistel päevadel avaldas ligi 10 000 Soome meest valmisolekut oma vennasrahvale appi minna. Varsti selgus, et nii suurt abiväge Eesti aga ei vaja. Soome üksused jõudsid Vabadussõja rindele jaanuaris 1919, olles oma vaprusega suureks ergutuseks väsinud Eesti sõduritele.
1919. aasta kevadel said sotsiaaldemokraadid võimsa võidu Asutava Kogu valimistel. August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse. See väga oodatud seadus lõpetas Eestis mõisaaja. Vabadussõja rinnetel võidelnud mehed ja naised võitlesid nüüd omaenda maa eest. 1920. aasta juunis sai Asutava Kogu heakskiidu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus, mis oli toonase maailma üks demokraatlikumaid.
Rei jätkas aktiivselt poliitikas ka pärast Vabadussõda, tõustes korra ka riigivanema ametisse. Tema üks olulisemaid rolle oli aga kindlasti pärast teist maailmasõda eksiilvalitsuse juhina Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse hoidmine. Kuigi de facto Eesti riiki maailmakaardil polnud, kestis see de jure edasi, kuni saime 1991. aastal oma riigi taastada.
August Rei suri Rootsis 1963. aastal. 2006. aastal maeti Rei ja tema abikaasa põrmud ümber kodumaa mulda Tallinna Metsakalmistul. Tema sünnikohas Kurla koolimaja juures avati 2008. aastal mälestusmärk.
Nii on August Rei lugu suuresti Eesti Vabariigi lugu. Eesti riigi ühe looja ja järjepidevuse hoidja tegevus väärib hoidmist ja tutvustamist.
Jaak Juske: August Rei 135 – unustatud riigimehe taasavastamine
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei