Jaak Juske: tasuta kõrgharidus ei tohi tulla kvaliteedi languse arvelt

Hannaliisa ViskUncategorized

Reformierakonna juhitud valitsus viib Eesti samm-sammult tagasi tasulise või osaliselt tasulise kõrghariduse suunas. See on kurb tõsiasi, mida ilusa jutuga enam varjata ei saa, kirjutab Jaak Juske.

Tartu Ülikooli värskelt esitletud kõrgkoolide rahastamismudelite analüüs tõi välja tõsiasja, et kui tahame hoida tasuta kvaliteetset õpet meie ülikoolides, tuleb tagada riigil ka selleks vajalik rahastus.

Ülikooli koostatud analüüsist selgus, et kui kõrgharidussüsteem sihib kolme eesmärki – suur tudengite arv, tudengitele tasuta kõrgharidus ja kõrghariduse võimalikult madal kulu –, siis saavutada on võimalik vaid kahte. Kui tahta kõike kolme kukub kõrghariduse kvaliteet ja praegu on see Eestis juhtumas.

Eestlased ei saa mitte kunagi suureks arvult või jõult, küll aga saame olla suured vaimult. Ent see tugev Eesti vaim toetub tugevale haridusele, mille üks olulisi nurgakive on eestikeelne kõrgharidus. Kõrgharidus peab olema kvaliteetne ja kättesaadav kõigile, kes hindavad õppimist ning pürivad uute teadmiste poole.

Praegu pole liialdus öelda, et Eesti ülikoolide rahastamine on väga tõsises kriisis. Üha suurematele kuludele otsa vaatavad ülikoolide rektorid ei ole andnud omapoolset allkirja ministeeriumi ehk riigiga sõlmitavatele halduslepingutele. Sisuliselt tähendab see, et Eesti riik ei telli ülikoolidelt mitte ühtegi õppekohta, puudub kokkulepe kõrghariduse rahastamise osas. Ja selline pehmelt öeldes skandaalne olukord kestab juba veebruari algusest.

Selle tagajärg on tasuta eestikeelsete õppekavade koomale tõmbamine või lausa sulgemine. Ülikoolid on juba taoliste sunnitud kärbete tegemisest teada andnud. Reformierakonna juhitud valitsus viib Eesti samm-sammult tagasi tasulise või osaliselt tasulise kõrghariduse suunas. See on kurb tõsiasi, mida ilusa jutuga enam varjata ei saa.

“Nii kuuleme jätkuvalt juttu, et äkki leitakse ülikoolidele raha juurde järgmise aasta riigieelarvest.”Valitsuse juhtparteil puudub lihtsalt poliitiline tahe tasuta õppe jätkumist toetada. Ka koostamisel olevast lisaeelarvest pole vajaminevat raha oodata. Nii kuuleme jätkuvalt juttu, et äkki leitakse ülikoolidele raha juurde järgmise aasta riigieelarvest. See tähendab, et enne aasta lõppu kõnealuses küsimuses lahendust ei paista.

Meie ülikoolide rektorid nõuavad baasrahastuse 15-protsendilist suurendamist nelja aasta jooksul, et hoida rahastamist vähemalt praegusel tasemel. Jah, summa summarum on meie ülikoolid igal aastal raha juurde saanud, kuna riigieelarve maht on kasvanud.

1,5 protsendilt SKP-st on aga kõrghariduse rahastamine vähenenud praeguseks vähem kui 1,1 protsendini. Samal ajal hinnad teatavasti väga kiiresti tõusevad, mistõttu vajavad ülikoolid lisaraha ainuüksi majanduskulude katmiseks. Õppejõudude palgatõusu vajadus on praegu juba karjuv.

Tartu Ülikooli uuringust saab lugeda, et välisriikide praktikast selgub kaks võimalust: tõsta tasuta kõrghariduse riiklikku rahastust nagu Soome või teha mõõdukas õppemaks nagu Hollandis.

Sotsiaaldemokraatide arvates saab siin olla Eestil sarnane tee Soomega. Kui tahame hoida oma targa rahva kuvandist, peame tagama kõigile andekatele noortele võimaluse saada tasuta kvaliteetne kõrgharidus. See eeldab aga kõrgharidusele kuluva summa tõstmist taas 1,5 protsendini SKP-st.

Jaak Juske: tasuta kõrgharidus ei tohi tulla kvaliteedi languse arvelt