Muide, tegelikult on ju juba täna Tallinnas Oleviste kirikust kõrgemaid ehitisi, kirjutab sotsiaaldemokraat Jaak Juske Eesti Päevalehes.
Keskajal rajati pilvede suunas kõrguvad Tallinna kirikud Jumala kiituseks ja hansalinna jõukuse märgiks. Nende tornid olid tõelised maamärgid. Aga juba siis tekitasid tornid ka suuri vaidlusi. Näiteks olid Toompea orduvennad vastu Niguliste kiriku kõrgemaks ehitamisele, sest seal oleks saanud siis raad nende arvates üla-linna tegemiste järele luurata.
Tulles aga pooletuhande aasta tagant tänapäeva, siis on Tallinna linnaplaneerimises olnud juba pikalt igati õige põhimõte hoida merelt vaadet UNESCO kaitse all olevale vanalinnale. Ja kindlasti peab see ka tulevikus nii olema. Samas on sel sajandil kerkinud Maakri tänava piirkonda uhkete kõrghoonete piirkond, mis oma vertikaalis tasakaalustab ilusasti vanalinna taevasse tõusvaid vanu kirikuid. Nii on merelt vaadates näha ilusasti Tallinna vana ja uus.
Just algas vanalinna kaitsekava uuendamise protsess. Selle üks osa on ehituspärandi hoidmise kõrval ka vaatekoridoride täpsustamine vanalinnale. Ja mitte ainult merelt, vaid ka mitmest suunast maismaal.
Maakri citys on täna kõrgeim Swissotel 117 meetriga, mis on peaaegu sama kõrge kui Oleviste kirik oma 123 meetriga. Südalinnas võiks ka tulevikus olla Oleviste pilvelõhkujate kõrguse piiriks. Kesklinnast väljaspool võiks aga lubada vajadusel ka üksikuid kõrgemaid hooneid, maamärke, kui need ei müüri kinni vaatekoridore vanalinnale. See on selge piirang.
Muide, tegelikult on ju juba täna Tallinnas Oleviste kirikust kõrgemaid ehitisi. Näiteks teletorn Pirital oma koguni 314 meetrini ulatuva tipuga ning Tallinna piiril vastu Lasnamäge kõrguv Iru elektrijaama 202 meetrine korsten.