Jaanus Marrandi: Aitäh, Edgar Savisaar, heade uudiste eest!

Ann VaidaEesti

Sügisel 2015, Keskerakonna kongressil, ütles siis alles kuriteokahtlusega toonane partei esimees Edgar Savisaar: kavandatav põhikirjamuudatus, et kriminaalkaristusega liikmeid ei visata automaatselt erakonnast välja, „seob lahti Keskerakonda kuuluvuse Eesti õigussüsteemist”.

Nüüd sidus Edgar Savisaar ennast lahti Keskerakonnast, kui avalikustas rododendronite õitsemise ajal – seega oli ta oma valiku teinud tükk aega tagasi – salvestatud videopöördumise, kus andis mõista Savisaare valimisliidu loomisest kohalikeks valimisteks.

See on tema kättemaks oma endisele koduparteile ning Jüri Ratasele ja Taavi Aasale personaalselt. Laiemat pilti vaadates aga väga hea otsus ja tore uudis, kui ta tõesti tunneb, et jaksab kandideerida ning see tema arvates ka tõesti sünnis on. Siis ei pea peaministri erakond piinlikult kõrvale või maha vaadates selgitama, miks just nende nimekirjas läheb valimistele korruptsiooniprotsessi peamine süüdistatav. Niigi oli ju ebamugav vaadata, kuidas nad ise teda erakonna ühtsuse ja venekeelsete häälte nimel muudkui kandideerima kutsusid. Nüüd annab Savisaar lõpuks Jüri Ratase ja tema meeskonna, laiemalt vaadates kogu koalitsiooni enda taagast vabaks.

Ta annab sellega Keskerakonna vabaks, kui ma iseenda hiljutist arvamuslugu siitsamast Postimehest tsiteerin.

Ja 15. oktoobri hilisõhtul, kui kõik hääled kokku loetud, siis näeme, et Edgar Savisaar on ka Tallinnast vaba. Ta on küll ilmselt valitud volikogusse, aga jääb opositsioonipingile kõrvuti EKREga, kelle tõusule omal ajal südikalt kaasa aitas. Tallinn ei saa enam kunagi tema omaks.

Kui Savisaar teeb tõesti oma valimisliidu, siis ei saa Tallinn ka uuesti Keskerakonna omaks ja see partei kaotab pealinnas ainuvõimu. Jälle üks hea uudis linnakodanikele, kes peavad tulevikust, soovides elada 21. sajandi Tallinnas.

Inimlikult on mul kahju, et Edgar Savisaar seda kõike ei mõista ning eelkõige endale, aga samuti oma kunagistele toetajatele haiget teeb. Poliitikuna ütlen ma – kõik, kes hoolivad Tallinnast ja tahavad mitte-savisaarlikku linnavõimu, võtavad tema heidetud kinda üles.