Tartu Ülikooli senat võttis hiljuti vastu otsuse, mille alusel tuleval õpeaastal bakalaureuse- ja magistriõppesse Vene ja Valgevene kodanikest üliõpilasi vastu ei võeta. Säärane otsus on mõistusevastane, diskrimineeriv, vastuolus väärtustega, millele on rajatud nii Tartu Ülikool kui ka kogu vaba akadeemiline maailm ja töötab vastu nii Eesti, kui terve Euroopa julgeoleku- ja välispoliitiliste huvidele, kirjutab TÜ riigiteaduste tudeng, sotsiaaldemokraat Jens Jaanimägi Postimehes.
Kui Tartu Ülikool kinnitas oma sotsiaalmeedias veel varem, et mõistetakse, et Vene Föderatsiooni valitseval režiimil ei ole terve oma rahva toetust ning just nimelt tavalised ja rahumeelsed Vene kodanikud on selle režiimi ühed suurimad ohvrid, siis otsustati need samad põhimõtted juba mõni päev hiljem üle parda visata ja tegutseda täiesti vastupidiselt. Eriti küüniliseks teeb selle otsuse asjaolu, et eelmainitud sõnavõtus tõotas Tartu Ülikool olla kindlaks toeks kõigile Venemaa inimestele, kes praegu võitlevad Vene riigi rahumeelse arengu eest.
Ülikooli prorektor Aune Valk põhjendas ülikooli äkilist meelemuutust avatud kirjas tudengitele sooviga end vastandada Venemaa ja Valgevene poliitikale. Lisaks tõi ta välja, et see sanktsioon ei ole kaugeltki nii laialdane kui teised olemasolevad sanktsioonid mõlema eelmainitud riigi vastu ning vene ja valgevene tudengitel olevat teisigi õppimisvõimalusi. Selline argumentatsioonitase paneb vaid pead raputama. Õigustada otsust võtta kümnetelt kui mitte sadadelt vene ja valgevene noortelt võimalus end avatud ja demokraatlikus akadeemilises keskkonnas harida, asjaoluga, et teised kõrgkoolid (siiani) niivõrd meelevaldset otsust vastu võtnud ei ole, ei jäta targa ja kaalutletud otsuse muljet. Teisisõnu ei tehta muud, kui õigustakse oma meelevaldsust teiste mõistlikkusega.
Me ei tohi anda Putini režiimile alust maalida meist pilti, kui silmakirjalikust ja oma enda väärtuseid reetvast lihtvastasest.
Veelgi küünilisust lisab kogu olukorrale prorektori teine põhjendus: vene rektorite nõukogu avaldas Putini režiimile ja Ukrainas toimuvale sõjale toetust, mille tagajärjel teaduskoostöö Vene ülikoolidega peatati. Selle sammuga tõestasid Vene ülikoolid ju taaskordselt, et nende puhul ei ole tegu sõltumatute ja teaduseetikale vastavate akadeemiliste institutsioonidega, vaid puhtalt Vene režiimi propagandatööriistadega.
Paljud vene noored tudengid ja teadlased teavad seda. Just seetõttu protestivad vaatamata võimalikele tagajärgedele tuhanded vene üliõpilased Putini sõja vastu. Just seetõttu kirjutasid tuhanded vene teadlased ja tudengid alla sõja vastastele petitsioonidele, riskides mitte vaid oma karjääri, vaid tihti ka oma eludega. Ning just seetõttu ei tohi me vene noori, tudengeid ja teadureid raudse eesriide taha jätta ja neid avatud ja demokraatlikust maailmast isoleerida. See on mõistusevastane, aga see on ka moraalivastane tegu.
Oma mõistetavas vihas ei tohi me aga sanktsioone mõtestada valelikult, kui vahendeid vene inimestele valimatult ja ka otstarbetult ära tegemiseks.
Me ei tohi anda Putini režiimile alust maalida meist pilti, kui silmakirjalikust ja oma enda väärtuseid reetvast lihtvastasest. Lisaks sõjalisele konfliktile kukutas Ukrainas toimuv maailma suuresti ka väärtustekonflikti. Just meie, kui end läände paigutav ühiskond peame siinkohal vankumatult oma väärtusi ja põhimõtteid kaitsma, ning tegema seda igal rindel.
Sanktsioonide eesmärk peab olema sihilikult survestada Vene liidreid võimalikult tugevalt ja järelendmatult. Oma mõistetavas vihas ei tohi me aga sanktsioone mõtestada valelikult, kui vahendeid vene inimestele valimatult ja ka otstarbetult ära tegemiseks. Eesti ja kogu Euroopa huvides on haritud ja demokraatlikult meelestatud noor põlvkond Venemaal. Seda me ei saavuta diskrimineerides tervet põlvkonda, kellel ei ole oma eludes kordagi olnud isegi võimalust oma meelsust vabadel valimistel avaldada, kellest paljud on terve oma elu ühe ja sama mehe rõhuva režiimi all elama pidanud.
Jens Jaanimägi: Tartu Ülikooli otsus on mõistuse- ja moraalivastane