Jevgeni Ossinovski: EKRE poliitika on oht Eesti julgeolekule ja demokraatiale

Ann VaidaAvatud ühiskond

Sotsiaaldemokraatliku partei esimees leiab, et EKRE inimvaenulikule retoorikale ei saa vastata pehme poliitilise filosofeerimisega.Kas praeguseks on kindel, et Jevgeni Ossinovski kandideerib kohalikel valimistel ja mis piirkonnas?

Jah, otsus on tehtud. Ma kandideerin Tallinnas ja me peame kindlasti vajalikuks, et Tallinna valitsemisel lõpuks pööre toimuks, seega lähme valimistele maksimaalsete jõududega, mis meil välja panna. See tähendab, et Tallinnas kandideerivad ka Indrek Saar, Sven Mikser, Andres Anvelt, Eiki Nestor ja palju teised, et meie meeskonda toetada. Linnapeakandidaat ja piirkonna esimees Rainer Vakra on teinud mulle ettepaneku kandideerida Kesklinnas.

Kõik sotside ministrid lähevad siis valimistele (Urve Palo kandideerib Viimsis). Kas lähete volikokku või olete häältemagnetid?

Ministrina keegi volikokku ei lähe, aga ministri amet pole igavene ja volikogu mandaat kestab kauem, kui selle riigikogu mandaat. Teiseks on Tallinna valimiste kontekstis oluline, et kui pööret ja muutust tahta, tuleb erakonnal minna välja maksimaalse jõuga. Kui mõni erakond on siin andnud juba ette loobumisvõidu, siis meie seda ei tee ja näeme, et muutus on võimalik.

Kui vaatame, mis Eesti poliitilisel maastikul toimub, siis EKRE inimvaenulikule ja Euroopa-vastasele poliitikale tuleb näidata punast nii kohalikel, riigikogu kui ka europarlamendi valimistel. Võtame näiteks välja käidud valimisloosungi („Anname tuld!” – toim), mis oma sisult tähendab, et paneme kõik põlema. See räägib sellest, kuidas nad suhtuvad inimestesse, kes nende tõuaretuspõhimõtetele ei vasta. Minu esimene assotsiatsioon selle loosungiga on umbes viie aasta tagune Saksamaa neonatside loosung „Anname gaasi!”, mis tekitas seal tõsise reaktsiooni, ja ega see, mille eest radikaalid siin seisavad, ei erine kuigivõrd sellest. Ütlesin juba aasta tagasi Avatud Eesti kõnes, et Eesti üks suurimaid riske on see, kui EKRE tõusu kontekstis hakkab Eesti poliitika EKREstuma ehk radikaliseeruma, ja nii ongi minemas. Aasta tagasi ei kujutanud keegi ette, et Reformierakond ütleks, et soovib teha EKRE-ga koalitsiooni. Nüüd on seda tahtnud nii Kristen Michal kui ka Hanno Pevkur nii pealinna kui ka riigi tasandil. Me keegi ei taha elada EKRE vihast nõretavas linnas või riigis. See on koht, kus tuleb võtta selge väärtuspõhine seisukoht ja sotsiaaldemokraadid seda ka teevad. Ka valijale peab see valik selge olema.

Maailmavaateline kokkupõrge EKRE ja sotside vahel on ilmselge. Seni pole sotsid nii karmi liini võtnud. Kas nendel valimised seavad sotsid üles põhimõttelise konfrontatsiooni EKRE vastu?

See, mille eest EKRE seisab ja mis poliitikat nad ajavad, on inimvaenulik ja see on Eestile ohtlik. See on Eesti julgeolekule ohtlik. See on ohtlik Eesti demokraatiale. Inimesed võib-olla ei pane seda sellisel viisil sageli tähele, kui habras liberaalne, avatud, demokraatlik ühiskond ja õigusriik tegelikult on. Vaatame Poolat: kui inimesed ei võta õigel ajal põhimõttelist seisukohta, et selline suhtumine ei ole okei ja see on ohtlik, siis see pall muudkui veereb, kuni ongi juba hilja. Võib minna tänavale protestima, aga aeg vastu astumiseks on tegelikult juba mööda lastud. Kõige suurem oht ei ole mitte see, et on marginaalsed radikaalid, kes nurgas karjuvad, vaid oht on see, et poliitiline peavool hakkab nihkuma, et radikaalide ohuga toimetulemiseks hakatakse oma põhimõtetes painduma selle järgi, mida nad ütlevad. Oleme näinud seda IRL-i ja Vabaerakonna ning nüüd ka Reformierakonna puhul. See on see tõeline oht. Et EKRE saab Tallinna volikokku viis kohta, see iseendast ohtu ei kujuta.

IRL-i kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu on oma viimastes avaldustes läinud sama rada pidi, mida EKRE on kandnud. IRL triivib samale poliitilisele väljale, mida EKRE juba täidab. Aga samas olete IRL-iga koos valitsuses – kuidas see koostööd mõjutab?

Sotsiaaldemokraadid ei luba kooseluseadust tühistada ja seda teavad nii Reinsalu kui ka IRL-i esimees Helir Valdor Seeder. Enne valimisi püütakse poliitilist punkti noppida, ja sellest võib aru saada, aga heaks ma seda ei kiida. Üldiselt on valitsuse koostöö olnud hea, aga IRL-il on oma ideoloogilise suuna leidmisega raskusi.

Kas teie otsust valimistel kandideerida mõjutas just see, et EKRE vastu jalg maha panna?

No mitu asja. Esiteks seesama inimvaenulik versus inimsõbralik Tallinn. Väärtuskonflikt pole kohalik, vaid ühiskonnas laiemalt ja siin ei saa silmi kinni pigistada. See eskaleerub. Oleme seda ajaloos näinud ja pole põhjust arvata, et see Eestis teistmoodi läheks. Teiseks on ka Tallinna juhtimise kontekstis selge, et kolm perioodi Keskerakonna ainuvõimu on nad muutnud mõttelaisaks. Keskerakond on kasutanud Tallinna linna kui masinat, millega end võimul hoida. Tallinn väärib ausat linnajuhtimist, mida me pole tükk aega saanud. Millised on alternatiivid, mida pakutakse? Ühelt poolt kandideerivad ärimehed, kes tahaksid linnavõimu juurde saada, et edendada oma ärihuvisid, mis demokraatlikus ühiskonnas on väga libe tee. Ja teisalt Reformierakond, kelle linnapeakandidaat on Eesti poliitilise korruptsiooni kehastus. Lisaks vajavad ka venekeelsed tallinlased paremat alternatiivi, kui valida Keskerakonna erinevate varjundite vahel.

Kas EKRE inimvaenulikuks kambaks nimetamises ei ole sama retoorikat, mida EKRE kasutab?

Enamik Eesti inimesi tahaks reageerida Eesti õiglusriikluse, demokraatia, inimõiguste vaenulikule retoorikale, sellisele lällamisele, solvamisele, alavääristamisele, alandamisele ratsionaalse dialoogiga, et noh, arutame, miks nad nii teevad jne. Tegelikult tuleb seda asja selgitada väga lihtsalt: valik on selline, et juhul, kui need inimesed peaksid saama piisavalt tugeva mandaadi, et koos Reformierakonnaga valitseda, on Eesti demokraatia ohus. See on tõesti ohus. Me teame, et multikultuurses ühiskonnas nagu Eesti, on igasugused retoorikad siin parasiteerivatest tibladest ja muust sellisest suunatud selleks, et Eesti ühiskonda nõrgendada. Nagu ka üleskutsed, mis puudutavad Eestis elavate välismaalaste vaenamist, mis EKRE puhul on praegu sõnades, aga see transformeerub tegudeks. See pole naljaasi, et Vao keskus pannakse põlema või Tartus saavad välismaalased peksa. Sellele ei saa vastata nii, et see on demokraatia, et rääkigu nad seal mis nad räägivad ja samal ajal jätkame rahulikku poliitilist keskustelu.

Tihtilugu inimesed, kes pooldavad EKRElikku mõttemaailma, lähtuvad loogikast, et kui nende tegevuse suhtes on avalikkuses vastuseis, siis nad saavad ainult kinnitust, et nad ajavad õiget asja. Kas te ei arva seda, et teie seisukoht on vesi nende veskile ja nad saavad hoogu juurde?

No kindlasti on nende juhid, nagu radikaalsete liikumiste juhid ikka, piisavalt fanaatilised, et saavad sellest tuld juurde. Aga ma ei muretse selle pärast, kui motiveeritud on Martin Helme ja Jaak Madison oma poliitika ajamises. Andku nemad minna. Küsimus on selles, et Eesti kodanikud peavad aru saama, mis on siinkohal kaalul ja mis on tegelik valik, mida teha tuleb. Ja taas kord sellele vastuseks pehmelt filosofeerida – see ei ole õige vastus.

Rääkisite Keskerakonna ainuvõimu lõpetamisest ja nende eri varjunditest. Savisaare valimisliidu hääled võivad lõpuks ikka Keskerakonna juurde jõuda. Kuidas sotsid reageerivad koostööle nende valimisliitudega, mis sisuliselt on Keskerakonna eri varjundid?

Oleme öelnud, et Savisaare valimisliiduga kui korruptsioonimajakaga me koostööd ei tee. Oleme öelnud, et EKRE-ga me ideoloogilistel põhjustel koostööd ei tee. Muus osas on meie eesmärk lõpetada Keskerakonna ainuvõim Tallinnas, mis tähendab, et tuleks koalitsioonivalitsus ja sotsid on valmis oma põhimõtteid ellu viima. Mis puudutab Keskerakonna valijabaasi, siis ka venekeelsel valijal peaks olema alternatiiv ja me suudame seda paremini pakkuda kui neli aastat tagasi.

Keskerakonna lõhenemisega kaheks on kaks kuud enne valimisi Tallinnas kõik lahtine ja ma pole sugugi kindel, et nende senine valijaskond jaguneb vaid kaheks. Praeguse seisuga on palju kaalul ja seis oluliselt võrdsem kui varasemalt. Just seepärast usume, et pööre on võimalik.

Olete Rainer Vakra kui linnapeakandidaadiga ja tema senise kampaaniaga rahul?

Vakra on väga hea linnapeakandidaat. Tal on väga tugev munitsipaalpoliitika kogemus ja teda need teemad huvitavad, erinevalt mitmest teisest linnapeakandidaadist, kes kohalikust poliitikast midagi ei tea ega tahagi teada ning kandideerivad lihtsalt seepärast, et nende näod on tuntud. Vakra võrgustikutöö on muljet avaldav ja see on ka põhjus, miks tema toetus linnapeakandidaadina on küsitlustes ületanud isegi erakonna toetust.

Ometigi vaadatakse kummastavalt, kuidas ta tormab ringi korvpallivõrku vahetama või tümpsumuusika saatel ketassaega autot lõhkuma. Mõjub naljakalt ja ka poliitilised konkurendid ütlevad, et ta teeb lihtsalt klouni.

Poliitilised konkurendid on kadedad. Ka mina olen tema energiat vaadates kade.
– ÄÄREJUTT –

Süstlavahetuspunkt ei tohi olla metsas

Eestis on narkosurmad ja üledoosid jälle tõusuteel ning mitme spetsialisti arvates on oma osa selles, et Tallinnas ei ole suudetud lahendada süstlavahetuspunktide probleemi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on lubanud viia HIV-vastase võitluse uuele tasmele ja ta ütles ka intervjuus, et sel ja järgmisel aastal on narkovastaseks võitluseks kasutada kokku enam kui miljon eurot lisavahendeid.

„Rääkides kahjude vähendamise teenusest, siis loomulikult on tegemist ebapopulaarse teemaga. Muidugi tahame kõik, et süstlavahetuspunkt oleks linnast väljas metsas. Aga seal see ei toimi. See peab olema kättesaadav seal, kus on süstivad narkomaanid,” sõnas Ossinovski.