Eesti üldine suremus on sel aastal märkimisväärselt kõrgem kui varasematel aastatel keskmiselt. Tuleb mõru meelega nentida, et üks väheseid sektoreid, kes eelarvest toetust ei vaja, on matusebürood, kirjutab sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski EPLi arvamusküljel.
Eesti on ELis vaktsineerimise tempolt inimese kohta hetkel esikolmikus. Võrreldes UK, USA ja Iisraeliga on maailma võimsaima majandusliidu vaktsineerimise tempo küll piinlikult madal, aga selline on meie tänane reaalsus.
Olukorras, kus vaktsiinid on niivõrd defitsiitne kaup, on väga oluline jälgida, kellele see esmajoones läheb.
Prioriteedid paigast ära
Koroonaviirusesse sureb Eestis keskmiselt iga sajas positiivse proovi andnu. Eilsest 1151 koroonapositiivsest inimesed peavad lähedased mõne nädala pärast matma 11 kaasmaalast. Suremise risk jaotub aga väga ebavõrdselt: 30-49-aastaste seas sureb iga kahetuhandes (suremus 0,05%), samas kui 80+ seas iga kümnes.
Selles kontekstis on muidugi ainumõeldav, et 80+ inimeste vaktsineerimine peab olema absoluutne prioriteet. Nõnda on juba nädalaid valus kuulda ja lugeda neid lugusid noortest inimestest, kes
juba vaktsineerituna kevadrõõme naudivad, samal ajal kui eakad istuvad hirmunult oma korteris ja ootavad elupäästvat telefonikõne perearstilt oodates. Aga kõnet ei tule.
Vaatame asjale analüütiliselt otsa. Eestis on 80+ eakate vaktsiiniga hõlmatus 37 protsenti, samal ajal kui 18-49-aastaste seas on hõlmatuseks 9 protsenti. Viimases grupis on ju hulk eesliinitöötajaid, nii et tundub, et asjad on paigas. Kui aga vaadata sügavamale, ilmneb kaks olulist probleemi.
Esiteks, viimaseid andmeid ei ole riigikogule väljastatud, aga 5. märtsi seisuga erines 80+ riskirühma hõlmatus omavalitsuseti lausa 4 korda!
Näiteks Viljandi linnas 35%, aga Mulgi vallas vaid 15. Viru-Nigula vallas 11%, aga Rakvere vallas 37%.
Põhjuseid selliseks ebavõrdsuseks on mitmeid, millest perearstid on korduvalt ka kriitiliselt kõnelenud: puudused tellimissüsteemis, ära jäänud tarned, kõigile võrdselt 36 doosi kaupa saatmine. Kuid fakt on see, et mõnes omavalitsuses on riik eakate elu vähem kaitsnud kui teistes. Ja see ei ole õiglane.
Võrdlus põhjamaadega
Teiseks, kui üldiselt edestame me vaktsineerimistempolt nii Soomet, Rootsit kui Taanit, siis kõige haavatavamate gruppide vaktsineerimisel on nad kaks korda edukamad. 80+ vanuste hõlmatus Eestis 37%, Taanis 65%, Rootsis 70% ja Soomes lausa 80%.
Jah, tänu sellele on meil neist riikidest kaks korda kõrgem hõlmatus noorte inimeste seas, kus suremus on 200 korda väiksem. Sama paistab välja ka absoluutnumbritest: 80+ ealisi inimesi on vaktsineeritud 29 tuhat inimest, aga 18-49-aastastest juba ligi 50 tuhat inimest. Eakad on küll prioriteet, aga vaktsiini jagame rohkem noortele.
See ei ole muidugi mingi akadeemiline arutelu. Aasta algusest, mil vaktsiinid on kättesaadavad olnud, on Eestis surnud koroonaviiruse tagajärjel ligi 600 inimest.
Eesti üldine suremus on sel aastal märkimisväärselt kõrgem kui varasematel aastatel keskmiselt. Enamik neist surmadest olid ennetatavad, esmalt adekvaatsete meetmetega epideemia leviku tõkestamisel ning samal ajal kõige haavatavamaid kiiresti vaktsineerides.
Esimese ülesandega kukkus Kaja Kallase valitsus täielikult läbi. Teisest ülesandest suudeti teha vaid pool. Nõnda tuleb mõru meelega nentida, et üks väheseid sektoreid, kes eelarvest toetust ei vaja, on matusebürood.
PÄEVA TEEMA | Jevgeni Ossinovski: memme elu vaktsineerimisvankri kandilise ratta all