Jevgeni Ossinovski: õigusriik ei tohiks anda võltsõigusi ega lapsi ebavõrdselt kohelda

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kinnitusel on üllatav ja kahetsusväärne, et Keskerakond hääletas maha võimaluse anda 1500 lapsele Eesti kodakondsus. Koalitsioon saatis täna kodakondsuse seaduse parandused lõpphääletusele kujul, mis loovad enam kui tuhandest Eesti lapsest võltskodanike grupi, kes justkui saavad Eesti kodakondsuse, aga tegelikkuses kodanikuks ei saa.

Riigikogus teisel lugemisel olnud valitsuse eelnõu annab ligi 1500 lapsele, kes on Eestis sündinud ning kelle pere on Eestiga seotud vähemalt 1991. aastast, vaid näilise võimaluse saada Eesti kodanikuks ilma eksamiteta. „Nimelt on eelnõusse konservatiivide nõudmisel lisandunud säte, mis võimaldab Venemaa kodanikest lastel saada Eesti kodanikuks vaid pärast seda, kui nad esitavad Venemaa kodakondsusest vabastamise tõendi. Kuna Venemaa seadused ei luba lapsi kodakondsusest vabastada, siis ei ole sellist tõendit võimalik kuidagi saada. Seega päriselt võib Eesti kodanikuks saada üksnes 130 last ning ülejäänud 1400 ootab võltskodaniku staatus. Sotsiaaldemokraadid sellist inimeste mõnitamist ei toeta. Me tahame neid 1500 last näha päriselt Eesti kodanikena,“ selgitas Ossinovski.

Sotsiaaldemokraatide pakutud muudatusettepanek nägi ette väärika lahenduse, mis oleks kõiki lapsi võrdselt koheldes võimaldanud 1500 lapsel päriselt Eesti kodanikuks saada. Põhiseaduskomisjonis parempoolsed saadikud seda ettepanekut ei toetanud. „On aga väga üllatav, et Keskerakonna liikmed Andrei Korobeinik ja Marek Jürgenson, kes suure suuga räägivad vajadusest lihtsustada kodakondsuse saamise reegleid, hääletasid meie muudatuse vastu. Keskerakond jätab seega 1400 last ilma tegelikust võimalusest Eesti kodakondsusele,“ ütles Ossinovski.

Ka õiguskantsler Ülle Madise on eelnõus pakutud regulatsiooni analüüsinud. “Riik ei tohi käituda sõnamurdlikult ega anda eksitavaid sõnumeid,” on õiguskantsler leidnud. Tema sõnul on valitsuse esitatud eelnõu mõeldud 1523 lapsele, kellest aga enam kui 90 protsenti ei saa oma õigust aga kuidagi enne täisikka jõudmist realiseerida. Samuti tuleb õiguskantsleri meelest riigikogul hoolikalt hinnata, kas teatud grupi teistest erinev kohtlemine on põhjendatud.