Kalvi Kõva: Kergliikurid on tulnud, et jääda

Kes vähegi on sel suvel mööda Eestit sõitnud, teab, et linnade, aga ka väiksemate kohtade tänavad on vallutanud elektritõukerattad. Kui veel mõni aasta tagasi võis arvata, et kergliikurid on ajutine nähe, pigem moehaigus, saab nüüd kindlalt väita: nad on tulnud selleks, et jääda, kirjutab riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva Pärnu Postimehes.

Tallinnas, Tartus ja Pärnus teevad peavalu kõnniteedele risti-rästi pargitud rendirattadki. Kuigi enamik sõitjaid arvestab teiste liiklejatega, torkavad silma hoolimatud ja kogenematud juhid. Elektriliste tõukerataste ja rulade plahvatuslik levik koos nendega seotud liiklusõnnetuste kasvuga on toonud üle maailma kaasa vajaduse uute liiklusreeglite järele.

Eelmisel suvel Eestis alanud arutelud selle üle, kas ja kuidas reguleerida kergliikuritega liiklemist on nüüdseks pooleldi vilja kandnud. Enne jaanipäeva läbis riigikogus esimese lugemise liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille sätted puudutavad valdavalt kergliikureid ja nende juhtimist. Debatid jätkuvad septembris. Peale juunis riigikogu saalis nimetatud seaduseelnõu kitsaskohtade on nii majanduskomisjonis kui täiskogus põhjust arutada ja analüüsida sel suvel liikluses toimunut.

Kokkuvõtvalt eelnõu peamistest punktidest.

Kergliikuriga tohib sõita teedel, mis on mõeldud jalakäijale ja jalgratturitele, kusjuures jalakäija vahetus läheduses tuleb ohutuse tagamiseks sõita kõndija tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruse nõue kehtib samuti sõiduteed ületades.

Eelnõu lubab elektritõukerattad ka sõidutee jalgrattarajale. Erandkorras tohib nendega liigelda autotee paremal äärel, seda juhul, kui seal puudub jalakäijate ja ratturite teeosa. Kiiver muutub kohustuslikuks alla 16aastasele kergliikuri juhile, kes autoteel võib sõita ainult siis, kui tal on jalgratturi juhiluba. Eelnõu keelustab kergliikuri joobes juhtimise, nähes ette trahvid, ja sätestab helkurite ja tulede nõuded.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu vajab veel üksjagu parandamist. Näiteks ei pea sotsiaaldemokraadid mõistlikuks eelnõu punkti, mis kohustab jalgrattureid sõitma kergliiklusteedel jalakäija vahetus läheduses kõndija tavakiirusega. See piirang on igati õigustatud kõnniteel, aga kergliiklusteedel loobib see piltlikult öeldes jalgratturitele kaikaid kodaratesse.

Sarnaselt elektritõukeratastega tuleb liiklusesse juurde üha uusi jalgrattaid, aga ka mopeede. Ja nii ongi jalakäijad “kõige ohustatum liik”.

Samuti tahame edaspidi keelustada mopeediga sõitmise kergliiklusteedel. Sarnaselt elektritõukeratastega tuleb liiklusesse juurde üha uusi jalgrattaid, aga ka mopeede. Ja nii ongi jalakäijad “kõige ohustatum liik”.

Paljuski koroonaohu mõjul toimuv jalgrataste võidukäik on ühtpidi tervitatav, teisalt juhtub nendega üha rohkem õnnetusi. Politsei andmetel sattus tänavu esimesel poolaastal liiklusõnnetusse 168 ratturit, läinud aastal samal ajal oli selliseid õnnetusi 100.

Jalg- ja tõukeratta hooaeg kestab veel hea mitu kuud. Olgem siis liikluses tähelepanelikud ja kaasliiklejate suhtes hoolivad. Turvalist liiklemist!

Kalvi Kõva: Kergliikurid on tulnud, et jääda