Kalvi Kõva: Maalapsed ei tohi kaitsesüstita jääda

KOOLIAASTA läheneb hirmuäratava kiirusega. Küllap panevad ülespoole rühkivad koroona­näitajad, karmid nakatumisprognoosid ja visalt edenev vaktsineerimine ärevalt põksuma enamiku lapsevanemate ja ka väga paljude ­koolinoorte südame, kirjutab sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva Sakalas.

Kas koolid jäävad ikka sügisel avatuks või ootab taas ees distantsõpe? Kuidas pidada vastu, kui uuesti tuleb kogu kodune elu ümber korraldada? Kuidas hoida laste vaimset tervist ja täita nende hariduslikke lünki? Põhjust muretseda on küll ja veel.

Juuli viimasel nädalal katkestas peaminister Kaja Kallas oma puhkuse ja nentis ilmselget tõsiasja, et vaktsineerimise tasemega ei saa kuidagi rahul olla. Ehk siis tunnistas, et valitsus ei ole hakkama saanud.

ÜKS SUUREMAID murepilvi varjutab praegu lapsi. Üha rohkem noori nakatub, aga enamik neist ei ole ikka veel ühtegi kaitsesüsti saanud. 12-aastaste ja vanemate laiaulatuslik vaktsineerimine on võtmetähtsusega küsimus mitte ­ainult tavapärase õppe juurde naas­mise, vaid kogu ühiskonna ava­tuna hoidmise mõttes. Kui uurida õpilaste vaktsineerimise statistikat, siis esirinnas on Tartu ja nii-öelda vaes­lapse rollis maapiirkonnad. See on ka mõistetav, sest suuremates linnades on vaktsineerimist palju hõlpsam korraldada. Segadust ja teadmatust on nii haridusinimeste kui ka emade-isade seas. Leidub neid vanemaid, kes on saanud koolist kirja palvega tulla oma lapsega süstima, aga ilmselt veelgi enam neid, kellega pole ühendust võetud.

Koolijuhid ja omavalitsused on ­pikalt oodanud riigilt tugevat ja ühtset sõnumit, mis puudutab õpilaste vaktsineerimist, aga veel enam on nad ­oodanud selle korraldamisel praktilist tuge. Kõige selle taustal hämmastab haridus- ja teadusministri Liina Kersna kaua kestnud leigus. Minister ärkas ­alles juuli viimastel päevadel, kui paha­meel vaktsineerimise nigelate numbrite ja infopuuduse pärast päris suureks paisus.

Tahan kiita Võru gümnaasiumi direktorit Karmo Kurvitsat, kes bürokraatlikke tõkkeid ja eitavaid vastuseid, sealhulgas riigi vaktsineerimis­juhi oma trotsides võitles 9. augustiks välja suure vaktsineerimispäeva Võrus. Loodetavasti aitab see tublisti parandada Võrumaa noorte kaitstust nakatumise ja haigestumise vastu.

Läbimurre laste vaktsineerimises ­tuleb saavutada kõikjal Eestis. Samuti tuleb kiiremas korras tasandada piir­kondlikke erisusi ja tõsta vaktsineeri­mise tempot iseäranis seal, kus seni on lapsi tagasihoidlikult süstitud. Vastasel juhul ähvardab meid oht, et septembris käib Tallinna ja Tartu koolides tavapärane õppetöö, aga väiksemates linnades ja maal elavad lapsed peavad jääma koju. Kõige muu kõrval suurendaks see hariduslikku ebavõrdsust. Laste huvihari­duse kär­pega lööb valitsus niigi just maaomavalit­suste ja maalaste pihta.

ET KÕIK LAPSED saaksid koolis käia, et klassiuksed jääksid neile terveks õppe­aastaks lahti, tuleb ühiselt pingutada valitsusel, omavalitsustel, koolidel, medit­siinisüsteemil ja lastevanematel. Ilma viimaste nõusolekuta alaealisi ei süstita. Tunnustan kõiki õpetajaid, kes on end vaktsineerinud. Ja õnneks on valitsus aru saanud ka lasteaiaõpeta­jate vaktsineerimise tähtsusest.

Meie kõigi kätes on, et pandeemia kolmas laine mööduks võimalikult väikeste kannatuste hinnaga. Kordan üle vana tõe: massiline kaitsesüstimine on kõige tõhusam pandeemia alistamise viis.

Üleöö koroona- ja vaktsiinieitajate «kangelaseks» kerkinud kultuuriminister Anneli Ott töötab praegu vastu ­kõigile neile õilsatele eesmärkidele. Ootan koalitsiooni liidritelt Kaja Kallaselt ja Jüri Rataselt Oti korrale kutsumist. Ülipiinlik lugu sõgedat juttu ajava ministriga, kes on kogu valitsusele jala ette pannud, lausa karjub kiire lahenduse järele.

Kalvi Kõva: Maalapsed ei tohi kaitsesüstita jääda