Katri Raik: Eestis on maailma parim haridus, me peame nelja aasta perspektiivis tagama õpetajatele suurema palga

Eriti kummaline on mängida õpetajate palgaga ajal, mil esimesel tööaastal lahkub koolist iga kolmas õpetaja ning iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ja iga neljas füüsikaõpetaja on vähemalt 60-aastane, nendib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Katri Raik EPL-i arvamusportaalis.

Suures rahasajus ja koroonasegaduses tikub meil ununema, miks on Eestis hea elada. Ikka sellepärast, et siin on puhas loodus, et Eestis on turvaline ja meil on maailma parim haridus. Viimased kaks sõltuvad meie oma inimestest.

Meie haridustöötajad, mõtlen siin õpetajate kõrval ka kõrgkoolides ja teaduses töötavaid inimesi, on ülikannatlikud. Eestis on nii kombeks. Aga lõpuks on ka Nähtamatud Loomad ühiskonnas rohkem nähtavad kui haridus ja teadus. Just seepärast toetan iga algatust, iga aktsiooni, mis toob haridusvaldkonna probleemid esile. Tuletan meelde, et hariduse vallas teenib leiba kokku 65 000 inimest ehk 10 protsenti töötavast elanikkonnast.

Usun, et praegu valitseb üleüldine mõistmine, miks uuel aastal ei ole palgatõus võimalik. Meie majandus on viirusest tugevalt pihta saanud. Tõsi, samas on kavas teha mõned kohalike valimiste eelsed kummalisevõitu rahaeraldused – need tuleks pigem suunata otse inimestele. Aga kuidagi ei ole võimalik mõista nelja aasta perspektiivi puudumist. Inimestelt ei saa võtta ära lootust ja teatada, et järgmiseks neljaks aastaks on nende palgad külmutatud. Just seda valitsus praegu teeb.

Meie hariduselus on olnud rõõmustavaid arenguid, mis võivad sattuda löögi alla. Näiteks on viimase viie aasta jooksul õpetajate endi hoiak oma elukutsesse paranenud kaks korda. Veerand õpetajatest tunneb, et nende elukutse on ühiskonnas väärikas ja noori õpetajaid tuleb kooli juurde. Üks põhjus peitub kindlasti palgas. Kui 2012. aastal oli üldhariduskooli õpetaja keskmine töötasu 801 eurot, siis täna ulatab see 1500 euroni.

Kuid nüüd lahkub esimesel tööaastal koolist iga kolmas õpetaja. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ja iga neljas füüsikaõpetaja on üle 60 aasta vana.

Õpetaja palgaküsimusest veelgi keerulisem on doktorikraadiga õppejõu palgateema. 2021. aasta eelarve abil tekib siin loodetavasti mõneprotsendiline palgatõus, mis tähendab küll vaid 30 või 40 lisaeurot.

Pikka palgaseisakut arvestades ei ole see pääsetee. Vaatamata kasinatele palkadele töötavad Eesti doktorikraadiga inimesed peamiselt kõrghariduses. Neid on 1000 tööealise inimese kohta 8, Šveitsis on sama näitaja 30, USAs 18 ja Rootsis 15. Millisest targast majandusest me nüüd siis räägime?

Hoolas riik ei jäta oma haridust ja teadust hätta ning ei külmuta aastateks ei õpetajate ega ka politseinike ja päästjate palka. Eesti haridus peab ka edasi püsima maailma tipus, Eesti peab jääma turvaliseks maaks.

PÄEVA TEEMA | Katri Raik: Eestis on maailma parim haridus, me peame nelja aasta perspektiivis tagama õpetajatele suurema palga