Katri Raik: noored ütlevad otse: “meie minister on pidur”

Paari päevaga koguti enam kui 750 erinevate õppeainete õpetajate ja õppejõudude allkirja, mis kritiseerivad minister Mailis Repsi plaani kasutada eriolukorda Riigikogu otsustusõiguse vähendamiseks haridusvaldkonnas. Seega ei ole kindlasti tegemist isikliku vastasseisuga, kirjutab riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees katri Raik Eesti Päevalehes.

Keegi ei ole vastu, et sellel aastal otsustab lõpueksamite üle valitsus. Aga seaduseelnõus on paanitud samasugune volitus ka aastateks 2020/2021. Sama meelt, et volitus peaks kehtima ainult selle aasta koolilõpetajatele, on ka Eesti haridustöötajate liit, ametiühing, millel on üle 6000 liikme. Põhikoolis ning gümnaasiumis töötab kokku 15000 õpetajat. Täna on lõpueksamid kirjas seaduses ja seega otseselt riigikogu pädevuses. Nii peab see jääma ka pärast eriolukorra lõppu. Seda meelt oli õpetajaga oma 7. aprillil peetud istungil ka riigikogu kultuurikomisjon, olles küll haridusministriga täiesti ühel nõul selles, et vajadusel tuleb tänavustele koolilõpetajatele teha erandeid.

Tõsi, lähipäevil selgub, kas kultuurikomisjoni seisukohta toetab kobareelnõu juhtivkomisjonina ka õiguskomisjon või surub minister koalitsioonipartnerite toel ikkagi läbi ikka oma tahte, et eksamite üle otsustamine oleks ka tavaolukorras valitsuse asi. Sel juhul on minister lõpueksamite küsimuse politiseerinud ja visanud esimese piraka kivi Eestile edu toonud ühtluskooli põhimõtte pihta.

Odav populaarsus

Haridusavalikkus kahtlustab ministrit soovis kaotada iga hinnaga põhikooli lõpueksamid. Selline seaduseelnõu põrus alles möödunud sügisel, seda ei toetanud ka kõik koalitsioonierakondadelt. Miks see teema talle nii oluline on? Õigupoolest peaks sellele küsimusele minister ise vastama. Ja andku kogenud ja väga tugeva poliitikuna tuntud Mailis Reps andeks, kui julgen väita, et eelkõige on tegemist odava populaarsuse taotlemisega. Tänaseks jagunevad Eesti inimesed rangelt kahte leeri: on need, kes on lõpueksamite poolt ja need, kes on lõpueksamite vastu. Enamus õpetajaid, minu teatud üllatuseks ka enamus õpilasi, kellega mina olen kokku puutunud, on eksamite usku. Võiks ju arvata, et just õpilased tahavad kergemat koolilõppu.

Haridusküsimustest veidi kaugemal seisjatele võib jääda mulje justkui oleksid lõpueksamid Eesti hariduse põhiprobleem. Nii kindlasti ei ole. Meie hariduse suurimaks väljakutseks on õpetajaskonna vananemine ja õpetajate ülisuur puudus. Viimast on rõhutanud avalikuse ees ka õpetajaskonna ja koolijuhtide esindajad. Erinevad piirkonnad on erinevas olukorras ja ka erinevate õppeainete puhul on seis erinev. Aga asi on tõsine. Kui mõned aastad tagasi näitas koolidirektor uhkusega pigem uut loodusainete laborit, siis nüüd noort (mees)õpetajat, kelle ta on imekombel leidnud eesti keelt õpetama või (nais)doktoranti, kes käib maapiirkonnas matemaatikat õpetamas. Tavaajal on just nemad eesliini töötajad.

Teine meie hariduse suur mure on kõrghariduse ja teaduse rahastamine. Noor doktorikraadiga õppejõud ei tohi saada vähem palka kui kooliõpetaja. Hariduse palgatõusu teraviku koht on just nendel. Kui meil ei ole motiveeritud õppejõudude pealekasvu, siis ei ole meil ka õpetajate pealekasvu, kes esimeste käe all õpivad. Hetkel oleme veel rõõmsad, sest lasteaia- ja klassiõpetajaks õppijaid jagub. See on suletud ring. Kuigi on kõrghariduse ja teaduse rahastamine hoopis laiem teema, tuleks seda käsitleda koos õpetajate koolitamise küsimusega.

Minister on pidur

Täna, aprillikuu alul 2020 ei tohiks ükski minister unustada, et tema sõnumid on üliolulised ja peavad olema selged ning ühesed. Hetkel ootab oma lõpueksamite osas selgust arvukam vägi kui on kaitseväes ajateenijaid. Noored ütlevad otse: meie minister on pidur. Väga oodatud on sõnum, et lõpueksamid toimuvad – võimalik, et väikeste muutustega – siis, kui Eesti koolielu, vähemalt lõpuklasside elu taastub maikuu alul. Minister paraku passib. Selle asemel, et toetada õpetajaskonda distantsõppe läbiviimisel, on Mailis Reps keskendunud eriolukorra tingimustes oma varasemate poliitiliste eesmärkide läbisurumisele.

Eriti oluline on eksamite küsimus gümnaasiumilõpetajatele – riigieksami tulemusi vajavad kõik need, kes ei astu kõrgkooli sel aastal ja ka need noored, kes jälgivad üleskutset minna koos klassikaaslastega kaitseväkke. Muidugi tuleb ministril ja ministeeriumil jälgida, et ükski kool või õpilane eriolukorra tõttu ei kannataks. Näiteks tagama, et uurimistööde kaitsmine ei oleks koolides jäetud viimasele hetkele.

Usaldust kaotad vaid korra

Kui koolidele kehtib eriolukord ka pärast maikuu algust, siis tuleb ministril selgelt välja öelda, et 9. klassi lõpueksameid sel aastal ei toimu. Gümnaasiumi riigieksamite toimumiseks tuleb aga teha küll kõik mis võimalik.

Õpetajaskonna usalduse taastamine on aga pikk ja keeruline protsess. Kui see üldse võimalik on, sest usaldust, nagu me kõik teame, kaotatakse enamasti vaid üks kord.

Katri Raik: „meie minister on pidur”. Õpetajad ja õpilased mässavad ühiselt Repsi vastu