KOLUMN | Kadri Kõusaar: koputus südametunnistusele pole tõhus, rahas mõõdetav kulu on

Koroonalainetesse kinni jäämine takistaks meid tegelemast veel ühe uue normaalsusega – kliimakriisiga.
Emmanuel Macron teatas hiljuti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine tehti kohustuslikuks. Samuti ei saa Prantsusmaal juba alates augustist avalikesse kohtadesse, üritustele ega reisima need, kel pole ette näidata nn tervisepassi ehk värsket negatiivset analüüsitulemust, hiljutist tõendatut läbipõdemist või täisvaktsineeritust, kirjutab sotsiaaldemokraat Kadri Kõusaar Eesti Päevalehes. 

Oma pöördumises tuletas Macron kaasmaalastele meelde: „Me oleme teaduse, valgustuse ja Louis Pasteuri maa!” ning palus end sel suvel vaktsiinidega „mobiliseerida.” Sügisel tehakse Prantsusmaal tasuliseks seni tasuta pakutud PCR-analüüsid ja vaktsineeritud peavad olema ka 12–17-aastased lapsed, kes muidu ei saa kooli naasta.

Kohe pärast Macroni pöördumist registreerisid miljonid prantslased end vaktsineerima ja püstitati rekord, kus päevas kaitsepoogiti 800 000 inimest.

Järelikult tegi Macron õige käigu – vähemalt Prantsusmaa läheb oma neljandale lainele vastu konkreetse plaani ja relvastusega. Ähmased soovitused ja südametunnistusele koputused stiilis „aita ennast ja teisi” pole paraku nii tõhusad kui konkreetsed, ka rahas mõõdetavad kahjud (tervishoiutöötajatel oht tööst ilma jääda, ise analüüsi eest maksmine, reisikeeld, kopsakad trahvid firmadele, kes klientidelt „tervisepassi” ei nõua jne).

Esimest korda tuletas Macron vaktsiinide leiutajat Louis Pasteuri meelde juba eelmise aasta lõpus, kui oli selge, et Prantsusmaad (nagu ka muud Euroopat) kummitab metsik vaktsiiniskeptitsism.

Jah, Prantsusmaa võib olla riik, kus sündisid valgustus ja Pasteur, aga see on ka vabaduste ja õiguste kodumaa, nurisesid paljud.

Mis on Eesti? Kas nutikas ja paindlik e-Eesti (ja oot, ka PISA testide esikolmikus) või juhm ja harimatu lamemaa, kust paiskub välja vaid puidugraanuleid? See, et Eesti vaktsiinidega hõlmatus on üks Euroopa kasinamaid, on pehmelt öeldes piinlik.

Dikteerijad räägivad vabadusest

Lisaks on siin veel üks paradoks. Olles jälginud koroonavaktsiiniteemalisi sõnavõtte Eestis, torkab silma, et kõige rohkem pajatavad vaktsiinivastaste inimõigustest ja -vabadustest tegelased, kes on muudes teemades päris varmad dikteerima. Näiteks otsustama, kes sobib ja kes ei sobi ühiskonda („kui on must, näita ust”); kuulutama, et 27-aastane lastetu naine on parasiit; võrdsustama neljanädalase loote aborti mõrvaga; veenduma, et samasoolised paarid ei saaks abielluda ega lapsendada jne.

Ning ühtäkki on noodsamad daamid ja härrad siiralt mures inimõiguste ja -vabaduste pärast, sundvaktsineerimine olla „hitlerlik” ja „stalinlik”. Õigus viirust levitada ja vastu võtta ning seega tekitada nii tervislikke kui ka majanduslikke kahjusid tervele ühiskonnale – see on üks püha õigus ja vaktsineerimata inimesi ei tohi jumala eest korrale kutsuda, piirata, diskrimineerida… Sest see oleks ju sama kui diskrimineerida teise usu, rahvuse, nahavärvi või seksuaalse sättumusega inimest.

Samal ajal unustatakse, et teise usu, rahvuse, nahavärvi või seksuaalse sättumusega inimene ei ohusta kohe kuidagi temast teistmoodi olevaid, eriti veel piisknakkusega. Kaitsepookimata inimesed aga ohustavad teisi kohe vägagi – nende tõttu saab epideemia jätkuda, meditsiinisüsteem on üle koormatud jne. Uue statistika järgi on 99,5% praegu haiglas olevatest koroonapatsientidest vaktsineerimata.

Peaminister Kaja Kallas võiks Pasteuri kodumaast eeskuju võtta ja astuda konkreetseid samme nii meie füüsilise kui ka vaimse tervise huvides. Jah, vaktsiinid pole 100% tõhusad (milleks ongi vajalik nn karjaimmuunsus). Jah, vaktsiinidel on kõrvaltoimed, nagu on kõigil ravimitel, ja tõesti, leidub inimesi, keda allergiate või muude spetsiifiliste tervisemurede tõttu ei tohi kaitsepookida. Kuid mul on tunne, et paljudele pole ikka veel kohale jõudnud, et muud meetodit kui vaktsineerimine koroonaviiruse tõkestamiseks pole. Seegi on keeruline, sest suurkorporatsioonid ei taha vaktsiiniretsepte ehk oma intellektuaalset omandit odavalt vaeste riikidega jagada ja teevad seda ainult tugeva poliitilise surve korral.

Teine variant ongi jääda kinni igavestesse lainetesse, mis toob endaga kaasa palju lisasurmi meditsiinisüsteemi toppamise tõttu ja takistab tegelemist veel ühe teise uue normaalsusega – kliimakriisiga. Tõelised ebamugavused ja eneseohverdused seisavad meil alles ees, koroonakriis on pikuke sissejuhatus.

KOLUMN | Kadri Kõusaar: koputus südametunnistusele pole tõhus, rahas mõõdetav kulu on