Lauri Läänemets: 0,5% SKP-st elanikkonnakaitsesse peaks olema julgeoleku alustala

PiretRiigikaitse

Kaitseväe 104. aastapäeva kõnes ütles president Karis, et mittesõjalisse riigikaitsesse tuleks edaspidi investeerida 0,5% SKP-st. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Ukrainas toimuva ning hiljutise Poola juhtumi valguses täiesti iseenesestmõistetav seada eesmärk erakondadeülese kokkuleppe saavutamine ning 0,5% põhimõtte sätestamine Eesti julgeolekupoliitika alusdokumendis, sest peale territooriumi peab riik olema võimeline kaitsma ka oma tsiviilelanikke mistahes kriisiolukorras.

„Tänaseks oleme pea üheksa kuud näinud, kuidas Venemaa oma agressiooniga ei ründa ainult Ukraina sõjaväge ja militaarrajatisi, vaid ka tsiviilelanikke. Nädala alguses toimunud sündmused Poolas peaksid olema meile reaalsuskontroll: ka Eesti on sisuliselt NATO rinderiik, kuid täna poleks me võimelised rünnaku korral oma elanikke piisavalt kaitsma,“ ütles Läänemets. Kui Eesti on järjekindlalt panustanud sõjalisse riigikaitsesse, siis on Läänemetsa sõnul sisuliselt 30aastane võimelünk elanikkonnakaitses tänases olukorras Eestile tõeline julgeolekurisk.

„Kui Eestit peaks tabama sõda või mistahes muu suurem kriis, siis meie elanikkond on sisuliselt kaitsetu. Meil pole piisavalt varjendeid ega elanikel teadmisi, kuidas mingi kriisi korral käituda. Ukraina sõja puhul on just tsiviilelude kaitsmine olnud laiema sõjalise vastupanu ja elanikkonna võitlusvaimu säilitamise eeldus. Eestil seevastu sellist valimisolekut pigem ei ole, sest riik pole pidanud elanikkonnakaitse rahastamist lihtsalt oluliseks,“ nentis Läänemets. Tema sõnul on näiteks Soome panustanud alates II maailmasõjast järjepidevalt elanikkonnakaitsesse. „Soome on suutnud tagada olukorra, kus inimestele on kõikjal piisavalt varjendeid ja varjumiskohti ning piisav väljaõpe, et kriisis toime tulla.“

Suures plaanis ongi Läänemetsa sõnul peamiseks takistuseks järjepideva rahastuse puudumine, mistõttu pole elanikkonnakaitses võimalik teha piisavalt pikaajalisi ja ambitsioonikaid plaane. „Üldjoontes nendivad täna kõik erakonnad, et elanikkonna parem kaitstus on hädavajalik, kuid pikaajalise rahalise kohustuse võtmise osas selline üksmeel puudub. Selge on aga see, et tegelikku võimekust nii ei ehita. Mis kasu oleks näiteks sellest, kui me kõik nõustuksime, et keskmaa õhutõrje on vajalik, kuid keegi poleks nõus sellele raha eraldama?“ küsis Läänemets.

Lauri Läänemets on seisukohal, et 0,5% põhimõte peaks olema sisse kirjutatud Eesti julgeolekupoliitika alusdokumenti, mis jõuab peagi valitsusse ja seejärel Riigikokku. „Kahtlemata on tegu rahalise kohustusega, aga need investeeringud on hädavajalikud, et Eesti elanikud oleksid veelgi paremini kaitstud ning oskaksid kriisis toime tulla. Eriti sõjalise konflikti korral ei piisa ainult sõjalisest kaitsevõimest, vaid riik peab tagama ka oma elanike maksimaalse kaitstuse,“ rõhutas Läänemets.