Lauri Läänemets: Euroopal seisab ees uue julgeolekuparadigma kehtestamine

Jana RistimetsJulgeolek

Me peame asju nimetama nii nagu need on. Putin mitte ainult ei allkirjastanud Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamist, vaid otsustas rünnata Ukraina iseseisvust ja võtta osa Ukraina territooriumist. Samuti loobus ta ühepoolselt ainsast diplomaatilisest suhtlusformaadist Ukraina konfliktis,  mis on Venemaa loodud. Selline tegutsemine vajab lääneriikidelt ühtset ja tugevat vastust!

Samas pole Venemaal õnnestunud oma üleolekut kehtestada. Lääneriikide ühtne müür on pidanud ja mida rohkem Venemaa olukorda eskaleerib, seda tugevam see on. Euroopal seisab aga ees julgeolekuparadigma muutmine, millest on Ida-Euroopa riigid pea kolm kümnendit rääkinud. See tähendab sõjalise heidutava kollektiivkaitse süvendamist ja Venemaa mõjutamist majanduslike hoobadega mitte ainult heidutusena pingelistes olukordades, vaid teadliku ja uue poliitikana nüüd ja edaspidi.

Olukorras, kus uue külma sõja ajajärk on pöördumatult käes, peab Eesti koos läänemaailmaga kindlameelselt tegutsema. Tänases maailmas on Euroopa rahvaste majanduslik heaolu ja kaitstus lahutamatult seotud, seega tuleb kollektiivset riigikaitset tugevdada. Eestis tuleb tegeleda Kaitseväe ja Kaitseliidu võimekuse arendamise ja tõstmisega.