Lauri Läänemets: kõrghariduse puudulik rahastamine pärsib ühiskonna arengut

Jana RistimetsKõrgharidus

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul näitab valitsuse suutmatus jõuda kõrgkoolide rahastamise osas kokkuleppele, et haridus pole valitsuse jaoks prioriteet. Tegu on teadliku poliitikaga, mis pärsib Eesti ühiskonna arengut, tõdes Läänemets.  

„Riigi ja ülikoolide vahelise koostöö katkemine näitab ühtlasi seda, et haridus- ja teadusminister on oma töös läbi kukkunud. Ühtpidi ootame, et ülikoolid pakuksid kõrgel tasemel õpet ja teadust  ning aitaksid mõtestada Eestile uut majandusmudelit, aga teisalt tuleb järjest enam rääkida kõrgkoolide töötajate palgavaesusest. Piinlik,“ märkis Läänemets.

Rektorid on Läänemetsa sõnul toonud välja, et  kõrghariduse tegevustoetus kasvas aastatel 2015-2020 15% ehk keskmiselt 3% aastas, samal ajal suurenesid keskmine palk, õpetajate palk ja SKT vastavalt 36%, 43% ja 31% võrra. Kõrghariduse rahastamisse on tekkinud tänaseks ca 100 miljoni euro suurune iga-aastane puudujääk ja kõrgkoolid ei suuda maksta vähegi konkurentsivõimelist palka, lisas ta.

„Kuna riik ei ole täitnud ülikoolide ja ühiskonna ees võetud kohustust, siis on rektorid igati õigustatult võtnud kasutusele ühe streikimise viisi. Samas on kõrgkoolid omalt poolt pingutanud, tõmmanud näiteks kokku erialasid ja suurendanud teadustöö mahte. Need kümned miljonid eurod, mida ülikoolid järgmisel aastal juurde vajavad, on mahult võrreldavad riigieelarve maksulaekumiste prognoosi veaga. Lisasummade leidmine on seega poliitilise tahte ja  mitte eelarve võimaluste küsimus,“ ütles sotsiaaldemokraatide liider.

Läänemetsa sõnul on kiire inflatsioon teinud terve viimase kümnendi üleval olnud probleemi oluliselt teravamaks. „Aga selle asemel, et päästa Eesti kõrgharidus kiratsemisest, pitsitab minister Kersna praegu hoopis väikekoole ja maagümnaasiume. Haridus- ja teadusministri kohus on seista  lisarahastuse leidmise eest, mis tagaks kõrgkoolidele töörahu. Valitsus ei saa valida, milliseid riigi võetud kohustusi täita ja milliseid mitte. Targad ja haritud inimesed on me riigi ja rahvana kestma jäämise võtmeküsimus,“ kinnitas Läänemets.