Lauri Läänemets: maapiirkondi ja väikelinnasid tuleb euroraha toel eelisarendada

Riigikogu rahanduskomisjon arutab täna sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis taotleb euroraha jagamisel maapiirkondade ja väiksemate linnade eelistamist.

„Meie eesmärgiks on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Ühiskonna arengut pärsivad suured lõhed eeskätt Tallinna kuldse ringi ning ülejäänud Eesti vahel. Euroopa Liidu vahendite kasutamise senised reeglid on pigem seda ebavõrdsust võimendanud. Euroraha tuleb panna otsustavamalt Eesti ühtlasema arengu teenistusse. Meie ettepanek on suunata uuel eelarveperioodil ühtekuuluvuspoliitika fondidest vähemalt 10 protsenti ehk ligi 350 miljonit eurot väikelinnade ja maapiirkondade töökohtade loomiseks ning ettevõtluse arendamiseks,“ ütles Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõu sätestab aastateks 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtted. „Nende elluviimine võimaldab esimest korda taasiseseisvunud Eestis eelisarendada meie väikelinnasid ja maapiirkondi ning pidurdada või panna seisma inimeste lahkumine oma kodukohast,“ kinnitas Läänemets. Keskmiselt saaks iga vähem jõukas omavalitsus Läänemetsa sõnul juurde 5 miljonit eurot, mille toel saab hinnanguliselt luua üle Eesti 15 000 tasuvat töökohta.

Täiendava euroraha saajate hulka ei kuulu Tallinna kõrval Viimsi vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald (välja arvatud kunagised Kernu ja Nissi valla alad) ning Tartu linn ja Tartu vald.

Suuremate toetuste kehtestamise lähtekohaks on vähem jõukate piirkondade SKP ühe elaniku kohta. „Kui varem oli euroraha kasutamise puhul keskmiseks omafinantseeringu määraks 15 protsenti, siis alanud perioodil on see 30 protsenti, mida saab vastavalt piirkonna jõukusele diferentseerida. Näiteks võib mõne ettevõtlusmeetme puhul Harjumaal olla omaosaluse määr 45, aga Valgamaal 15 protsenti. Ka see muudab toetusraha kasutamise Eesti siseselt õiglasemaks,“ märkis Läänemets

Rahanduskomisjoni istung algab kell 14.