Lauri Läänemets: ministeeriumi poomisvõtted õõnestavad Kaitseliitu

Hannaliisa ViskUncategorized

Kaitseliidul on omapärane roll, kus ühest küljest on tegu vabatahtliku sõjaväelise organisatsiooniga, mis teisalt allub kaitseväe juhatajale ja valitsusele. See roll on Kaitseliidule taganud teatava immuunsuse nii päevapoliitika kui ka ametkondade suhtes ning see on olnud alati teatav pingeallikas Kaitseliidu ja kaitseministeeriumi vahel. Täna leiame end siiski üsna erandlikus olukorras, sest kunagi varem pole taasiseseisvunud Eestis riik nii otseselt ja agressiivselt sekkunud Kaitseliidu tegemistesse, ohustades seeläbi Kaitseliidu poliitilist sõltumatust, kirjutas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja Kaitseliidu reservleitnant Lauri Läänemets Postimehes.

Kaitseliit on ajalooliselt olnud poliitiliselt sõltumatu organisatsioon, seda näeb muu hulgas ette ka Kaitseliidu seadus, mille kohaselt on erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus keelatud. Kui kaitseministri tahe sellel tänasel kujul ellu viidaks, «konsolideeritakse ja optimeeritakse» justkui muu hulgas Kaitseliidu kõige olulisem tugevus – vabatahtlik motivatsioon. Nimelt pole Kaitseliitu kuulumise juures kõige olulisem argument mitte võimalus relvaga õppustel käia, vaid anda otsene panus riigikaitsesse ja selle kujundamisesse ning seda väljaspool päevapoliitikat. Loomulikult on igal kaitseliitlasel väga suur sisemine soov riiki kaitsta, samas sõltub Kaitseliidu kui sõjaväelise organisatsiooni toimimine väga tugevalt juhtimistasandist.

Praegu on Kaitseliidu suurim mure ministeeriumi Exceli-meeste plaan, millega jagatakse riigi eri tugiüksuste vahel laiali Kaitseliidu kinnisvarahaldus, raamatupidamine, laomajandus, hanke- ja taristuteenistus ning kommunikatsioonitegevus. Väidetavalt ikka kokkuhoiu eesmärgil, ajal, mil riigikaitsekulutused on ajaloo suurimad. Põhimõtteliselt võib idee olla ju üllas: asutuste konsolideerimine ja kulude kokkuhoid riigisektoris on vägagi tänuväärt tegevus ning on mõistlik, et ka mastaapsete kaitse-eelarvete tingimustes kuludel silma peal hoitakse. Üllaste kavatsuste pahupool on aga see, et vähendatud printeripaberi hangete kulude kõrvalt soovib kaitseminister Kaitseliidule tulevikus ette kirjutada ka kogu Kaitseliidu eelarve jagunemise tervikuna, kui seni on kaitseliitlased oma organisatsiooni eelarve üle saanud ise otsustada.

Kaitseliitu juhivad lisaks Kaitseliidu ülemale Kaitseliidu keskkogu, keskjuhatus ja vanematekogu. Need ongi kogu vabatahtliku riigikaitse süda ja tuum. Neis kogudes osalevad kaitseliitlaste esindajad üle terve Eesti, kes omavahel otsivad kompromisse, kuidas piiratud vahenditega vabatahtlikkusel põhinevale Kaitseliidule seatud riigikaitselisi eesmärke kõige tõhusamalt saavutada. Seega tähendaks tegevuste viimine teiste asutuste alla ja eelarve osas Kaitseliidult otsustusõiguse kaaperdamine sisuliselt kõigi nende otsustuskogude hambutuks muutmist, ehk nn poomist. Kui vabatahtlikult organisatsioonilt võetakse igasugune vabadus ise otsuseid teha, lämmatatakse sellega ka initsiatiiv, vaigistatakse arutelud ning lõpuks hääbuvad ka tegevused.

Motivatsioon Kaitseliidus käib alt üles ja ülevalt alla. Alt üles kannavad motivatsiooni vabatahtlikud, kes oma pere kõrvalt panustavad riigi kaitsmisesse ning käivad pidevalt õppustel. Sellega innustavad nad kaaslasi ja ülemaid, olles seega igale meie vaenlasele konkreetne ja tugev heidutus. Ülevalt alla motivatsioon omakorda tähendab, et sihid, tunnustus ja tugi kanduvad kõrgematelt ohvitseridelt alla iga sõdurini. Kui me Kaitseliidu toimemehhanismi ära lõhume, siis sisuliselt võtame Kaitseliidult selle ülalt alla kanduva motivatsiooni ja initsiatiivi.

Kaitseliidu toimimist on raske niisama mõista, seda peab tunnetama. Kõlab ehk pehmelt, aga nii ongi: vaba tahe on miski, mis sünnib inimese peas ja südames, mitte ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis. Ei ministeeriumile ega ka kaitseväele ei saa nende soove ette heita, samas peaks just kaitseminister olema see isik, kes vähemalt proovib mõista.

Jätame Kaitseliidule selle iseolemise. Kaitseliidu nimi ei ole kaitsevägi just seetõttu, et see toimib teistel alustel. Eesmärk on mõlemal üks ja alluvusloogika sarnane, aga sisemine toimemehhanism ning motivaatorid erinevad. Riigi praegune sekkumine pärsib Kaitseliidu iseseisvust ja laiemas mõttes ka poliitilist sõltumatust ning võib pikas perspektiivis doominoefektina saada hukatuslikuks Kaitseliidu võimekusele, mis põhineb vabatahtlikul algatusel. Kaitseliit toimib suurepäraselt – usaldame oma kaitsjaid ning laskem neil toimetada just nii, nagu nad on oma organisatsiooni üles ehitanud. Kaitseliitlased, te olete teinud ja teete suurepärast tööd! Tervitame kõiki tublisid Eesti kaitsjaid sel nädalal alanud Siili puhul!