Riigikogu EKRE fraktsiooni juht Henn Põlluaas ütles ERR-ile, et esimese haiguspäeva hüvitamine ei ole mõistlik, sest “see paneb väga suure surve riigieelarvele. Ja kahtlemata tekitab võimaluse selle kuritarvitamiseks.” Lisaks olevat “pärast kriisi selle tagasipööramine väga keeruline.” Tõsi, Põlluaas ilmutas näpuotsaga ka empaatiat: väikesepalgaliste inimeste jaoks olevat nimelt tegu ilusa ideega.

Põlluaas jagas oma mõtteid ajal, mil Eesti koroonastatistika troonib maailma tipus ja oli saanud selgeks, et rohkem kui kaks nädalat kehtinud ranged piirangud ei ole loodetud tulemust toonud, nakatumine püsib meil endiselt kõrgel tasemel, inimesed aina haigestuvad ja surevad.

EKRE saadikurühma esimehe ülesastumine tuletas mulle meelde Mart Helme raevuka etteaste eelmise aasta sügisel. Riigikogu arutas siis sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärk oli muuta haigushüvitise maksmise korda nii, et inimesed jääksid kergemate haigusnähtudega kohe koju ega läheks tööle viirust levitama.

Just siseministri ametist taandunud Helme lajatas riigikogu kõnepuldist: “See on puhas kommunistlik seaduseelnõu, sest ta nõuab jälle valitsuselt lisaressursi suunamist.” Oma vihast pulbitsevas kõnes suutis Helme nimetada oma riigikogu kolleege veel ka poolearulisteks.

Olgu öeldud, et toona oli viirusesse haigestumine kõrgem kui kunagi varem. 18. novembri seisuga oli viimase 24 tunni jooksul antud 274 positiivset testitulemust. Tagantjärele saab öelda, et meie eelnõu kohese seadustamise ja elluviimise korral ei vaataks me praegu otsa kordades jõhkramatele koroonanäitajatele.

Sotsiaaldemokraadid tegid oma ettepaneku juba septembris, aga eelmine valitsus venitas ligi neli kuud haiguspäevade hüvitamise otsusega. Ikka ja jälle kõlas vastuseks, et me “mõtleme ja arutame,” mis päädis lõpuks sellega, et alates 1. jaanuarist toimub hüvitamine teisest haiguspäevast. Praegune kibe tõde on, et see selgelt hiljaks jäänud meede on osutunud ka ebapiisavaks.

Mis puudutab Põlluaasa, siis ju ei anna talle asu Mart Helme mõisahärra staatus. Mõisahärraks ihaleja ei vaevugi mõistma nende inimeste muresid, kes teenivad temast seitse korda vähem ega saa kaugtööd teha.

“Praegusel ülikriitilisel ajal, mil kõigist koroonakolletest rohkem kui pooled on töökohakolded, tuleb teha kõik selleks, et nakkuskordaja langema hakkaks.”

Kui alampalga saaja on sunnitud kergete haigustunnuste või lähikontaktsena paariks nädalaks koju jääma, siis tähendab see talle pea saja euro suurust kaotust. Riina Sikkut on tabavalt öelnud, et see on inimeste trahvimine selle eest, et nad meie kõigi huvides kodus püsivad. Ja nii võtabki osa inimesi riski ja läheb tööle, sest pere tahab toitmist ja üür ning liisingud maksmist. Praegusel ülikriitilisel ajal, mil kõigist koroonakolletest rohkem kui pooled on töökohakolded, tuleb teha kõik selleks, et nakkuskordaja langema hakkaks.

Vaktsineerimise tempo hoogustamise kõrval aitab viirust kõige tõhusamalt alistada see, kui riik maksaks koroonapositiivsetele ja võimalikele nakkusohtlikele inimeste isolatsioonis olemise kinni. Lahendus on käeulatuses, riigikogu heakskiitu ootab sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis näeb ette, et selliste töötajate haiguslehed kuuluvad alates esimesest haiguspäevast saja protsendi ulatuses hüvitamisele. Meie eelnõu kergendaks oluliselt ka tööandjate koormat.

Uus valitsus kipub aga astuma vana valitsuse reha otsa ega soovi seda sammu jäärapäiselt teha, kuigi koalitsioonipoliitikud on laial rindel eesotsas Jüri Ratasega tunnistanud, et haiguspäevade hüvitamine on efektiivne relv võitluses viirusega. Samal ajal kiitis mitu ministrit Tallinna linna algatust maksta tallinlastest töötajatele esimese haiguspäeva eest valuraha ja soovitas sama teed minna ka teistel omavalitsustel.

Erinevalt paksu rahakotiga Tallinnast pole paljudel Eesti valdadel ja linnadel selleks lihtsalt jaksu. Minu üleskutse valitsusele on, et ärge veeretage riigi ülesandeid omavalitsuste kaela ega suurendage veegi piirkondlikku ebavõrdsust.

Lõpetuseks mõni sõna ka Põlluaasa väidetest. Sotsiaaldemokraatide haiguspäevade eelnõu ei pane eelarvele suurt koormust, rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks selle sammu hind 8,5 miljonit eurot ehk vaid 1,3 protsenti lisaeelarve mahust.

Tuletan meelde, et eelmise aasta lisaeelarvega pudistati palju suuremaid summasid siia-sinna laiali. Läinud kevadel maksti inimestele ajutiselt hüvitist kolme haiguspäeva eest ja mingit kuritarvitamise lainet ei olnud. Mingit seaduse tagasipööramise probleemi ei esine samuti, sest meie eelnõu puudutab ainult neid, kes peavad COVID-19 diagnoosiga või lähikontaktsena koju jääma.