LAURI LÄÄNEMETS: Pankade hiigelkasumi maksustamine on põhjendatud

PiretMaksud

Eestis tegutsevate pankade kasumid küündivad kontrollimatult tõusva euribori pealt sel ja tuleval aastal mitme miljardi euroni. Need on erakorralised kasumid sisuliselt olematu konkurentsiga sektoris, mis tulevad tegelikult Eesti inimeste ja ülejäänud ettevõtete toimetuleku arvelt. Väga paljud pered maksavad juba ammu igakuiseid kodulaenumakseid, kus intressiosa ületab oluliselt laenujäägi osa. Seda ei saa kuidagi lugeda tavapäraseks äritegevuseks või panna kogu vastutust vaid laenuvõtja õlule. Eriti veel ajal, kus pered maadlevad samal ajal rekordiliste hinnatõusudega ning peavad tegema valikuid juba igapäevaste toidu- ja tarbekaupade ostmisel. Pankade kapitaliseerituse pärast muretsejatele on vastus lihtne – pangad olid enne hästi kapitaliseeritud ning see ei muutu ka siis kui otsustaksime intressituludelt teenitud kasumit osaliselt(!) (lisa)maksustada. Seega viivad sotsiaaldemokraadid kindlasti ajutise solidaarsusmaksu/kasumimaksu ettepaneku peagi algavatele eelarveläbirääkimistele.

Nii pangad kui rahandusminister pareerivad kasumimaksu ideed sellega, et pankade avansiline tulumaks tõuseb 18 protsendile. Ent see tõus ootab panku ees alles 2025. aastal kui hiigelkasumid tõenäoliselt on juba euribori langusega taandunud. Ja jällegi rõhutan – kasumid kasvavad ja taanduvad mitte kellegi hea töö tulemusel või halbade valikute tõttu, vaid lihtsalt keskpanga otsusest, kui suur parajasti euribori protsent olema peaks. Lisaks hõlmas esialgne plaan, millest koalitsioonikõnelustel rääkisime, tulumaksuprotsendi tõstmist pankadele 22 protsendile – nüüd aga jääb neile kehtima ikka soodusmäär. Niisamuti ei muuda ajutine kasumimaks pankasid kuidagi ebastabiilsemaks ega ebakindlamaks tulevikus – sellist euribori rallit, mis hetkel toimub, ei näinud ette ka pangad oma kasumiprognoosides, mis tähendab, et nendega ei saanud keegi ka arvestada tulevikuinvesteeringute tegemisel. Veelkord rõhutan, et kui valitsusega otsustaksime ajutise lisamaksu kehtestada vaid osale paisunud kasumist näiteks kaheks aastaks, jääb väga suur osa kasumist endiselt pankadele oma äranägemise järgi kulutada. Mina loodan, et pangad investeerivad seda ülejäänud kasumit muidugi Eestisse, suunaks rohkem inimesi oma raha hoiustama-kasvatama, tõstaks ka heldemalt hoiuseintresse ja/või langetaks omalt poolt laenuintresse. Nii nagu ühiskondlikult oluline on näiteks tanklakettidel, telekomidel või energiafirmadel suurkasumite teenimisel ühiskonda tagasi panustada, peaksid sellele mõtlema pangad. Ikka selleks, et inimeste ostujõud lõpuks täiesti kokku ei kuivaks või ostetud kodudest loobuma ei peaks.