Lauri Läänemets: riigikogu töö seiskamine ei paranda rahva elujärge. Opositsioon unustas alampalga

PiretRiigikogu

Riigikogu tööd seiskav opositsioon unustab, et madalapalgaliste elujärg maksumuudatustest ei halvene – alampalga tõus on siin tasakaalustaja.

Kui riigikogu ei suuda opositsiooni käitumise tõttu tööd alustada, siis tööandjad ja ametiühingud alustasid läbirääkimisi alampalga osas vägagi konstruktiivselt ja kiiduväärt eesmärgiga.

Esmapilgul kaks täiesti eraldiseisvat protsessi, kuid tegelikult on neil ühist omajagu. Nimelt kui opositsioonipoliitikute peamine argument maksumuudatuste eelnõude blokeerimiseks on see, et need löövad valusaimalt madalama sissetulekuga inimesi, siis just alampalga tõstmine on seda tasakaalustav lahendus.

Mõningatest maksutõusudest me ei pääse ja seda pole sotsiaaldemokraadid ka kuidagi salanud. Aga meie tööks ja töövõiduks koalitsioonileppes oligi leida tasakaalustajaid, et maksutõusud vaesemat osa elanikkonnast jalust ei lööks.

Alampalga tõstmine on siin ülioluline tegur, mille on obstruktsiooni korraldajad kahjuks tahtlikult või tahtmatult ära unustanud ja mis nullib opositsiooni argumendi, kuidas valitsus muudkui inimeste elujärge halvendab.

Soovin aga edu ja jõudu ametiühingutele ja tööandjatele alanud palgakõnelusteks! Vahepeal tundus, et kõige suuremaks mureks ühiskonnas võib kujuneda hirm, et valitsus sekkub senisesse alampalga kokkuleppe korraldusse ja n-ö võtab üle. Dikteerib tempot ja fikseerib summasid.

Seega pean rõhutama veelkord, et valitsuse eesmärk ei ole jõuga sekkuda, küll aga juhtida tähelepanu tänasele olukorrale ja anda läbirääkijatele edasi ühiskonna ootus – ka alampalk peab olema väärikas töötasu, mis arvestab nii majandusolusid kui elukallidust ning tagab toimetuleku.

On lubamatu, et inimene teeb 40 tundi nädalas tööd ja saab palka, millega ei ela ära.

Eesmärk alampalk tuua 60%-le mediaanpalgast, on nelja aastaga saavutatav. See vähendab oluliselt palgavaesust, piirkondlikke ja soolisi palgaerinevusi ning suunab majandust suurema lisandväärtusega tootmise ja teenindamise ning tasuvama töö poole.

Tööandjate keskliidu volikogu juht ütles hiljutises intervjuus sisuliselt samas lauses, kuidas alampalk pole üldse mingi teema, sest seda saab „väga vähe inimesi Eestis“, ja lisas siis murelikult, et selle kiirem tõstmine mõjutab tervet majanduskeskkonda.

Kõlab paradoksaalselt? Kahjuks ei ole alampalga või sellega samasse suurusjärku jääva kuupalga teenijate hulk nii marginaalne, nagu ettevõtjatele või teemat pisendada proovivate poliitikutele näidata meeldib. See puudutab kõiki maakondi, noori ja eakaid, avalikku ja erasektorit.

Alampalga tõusust võidab iga neljas töötaja kaubanduses ja toitlustuses, ehituses, transpordis, hotellinduses ja põllumajanduses. Suurem osa alampalga saajaid Eestis on naised (tervishoiusektor, teenindussektor või mittetulundusühingud). Nii mõjutab alampalk kaudselt sündimust, naiste suhtelist vaesust aga ka peresuhteid ja laiemas plaanis vabadust oma elu üle otsustamisel.

Sotsiaaldemokraadid igatahes selle eest just seisavadki, et alampalga tõstmine euroopalikule tasemele toetaks meie majandust, aga ka väärtusruumi tervikuna.

Tihti nähaksegi alampalgas vaid küsimust majandusest, kuid tegemist on laiemalt küsimusega inimväärikusest ja valikuvabadusest ning siin peab tooni andma valitsus. Seega on äärmiselt oluline, et valitsus annab siin ühiskondliku mõõtme ja ootuse, kuidas seda tagada.

Alampalga tõstmises kokkuleppe saavutamine koostöös ametiühingute ja tööandjatega puudutab rohkem kui 100 000 Eesti inimese sissetuleku kasvu. Alampalga tõstmisel on võetud eesmärk 60% mediaanpalgast, mis võiks juba järgmisel aastal tähendada ligi 900-eurost sissetulekut ning 2027. aastal 1156-eurost sissetulekut senise 725 euro asemel.

Lauri Läänemets: riigikogu töö seiskamine ei paranda rahva elujärge. Opositsioon unustas alampalga