Lauri Läänemets: sõjapõgenike abistamisel tuleb juhtroll anda kohalikele omavalitsustele

Kirill KlausPõgenikud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, riigikogu liige Lauri Läänemets leiab, et otsus rakendada sõjapõgenike vastuvõtmisel hädaolukorra plaani, mis annab kriisijuhtimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA-le), on põhimõtteliselt õige. Samas on oluline mõista, et PPA ülesanne on eelkõige inimesi kontrollitult vastu võtta. Igapäevast eluolu mõjutav – toimetulek, töö, elukoht, haridus ja huviharidus – on selgelt kohaliku tasandi küsimused.

Lauri Läänemetsa sõnul nii koroonakriis kui praegune olukord on valusalt näidanud, kui suur viga oli kulude kokkuhoiu tuhinas tehtud otsus kaotada ära maavalitsused. Just sellel tasandil toimus riigi ja kohaliku elu koostöö. Hetkel püüab riik kõike ise välja mõelda ja teha, kuid järjekordse kobarkäki vältimiseks on vaja põgenike abistamisega seonduvate protsesside juhtimine viia maakondlikule tasandile.

„Meie omavalitsuste inimesed tunnevad täpselt kohalikke olusid ja oskavad hinnata, missugused on ühes või teises piirkonnas võimalused siia saabunud sõjapõgenikke abistada. Neid otsuseid ei saa ega tohi teha mõne ministeeriumi kabinetivaikuses, kus puudub tegelik arusaam kohapeal toimuvast. Riigi roll on olla igakülgselt omavalitsustele toeks ja saata neile riigiasutused appi – mitte aga vastupidi. Meie kõige suurem ja ajakriitilisem väljakutse on leida Eestisse saabunud inimestele elamispinnad. Nii siia jõudnud Ukraina inimesed ise kui ka meie loodame, et nad saavad oma koju naasta juba varsti, aga riigina ei saa me sellele lootma jääda. Peame valmistuma selleks, et nad on siin pikemat aega,” märkis Läänemets.

„Uurisin omavalitsusjuhtidelt, kui palju neil üldse linnades ja valdades majutuskohti jätkub. Selgus, et pikaajaliste eluruumi pakkumisi on hetkel mõnekümne ringis. Hinnanguliselt võib pakkumiste arv küll kahekordistuda, aga siis saabub ka võimekuse tipp. Omavalitsuste ja üüriturul olevad korterid saavad lihtsalt otsa. Need, kes saavad, kohendavad juba ümber kasutuseta seisvaid lasteaedu või koolimaju. Tühje ruume leiaks nii omavalitsisused kui ka eraisikud ka äärealadelt, ent need vajavad korda tegemist, enne kui keegi sinna taas elama saaks asuda,” ütles Läänemets.

Tema sõnul selleks, et kohalikul tasandil saaks aga üldse plaane teha, peab riik andma kiiresti selge vastuse, kui palju ja millised kulud omavalitsustele hüvitatakse. Elame-näeme-suhtumine ei ole tänases olukorras piisav.