Lauri Läänemets: usaldame euromiljardi väikelinnadele ja maapiirkondadele

Mida suurem on piirkonna ääremaastumine, seda enam tuleb suunata sinna Euroopa Liidu raha, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ja Riigikogu liige Lauri Läänemets ERRi arvamusportaalis.

Valitsuse laual ootab otsustamist dokument, mis praegusel kujul suurendaks järgmise seitsme aasta jooksul veelgi regionaalset ebavõrdsust. Tegu on eurotoetuste jagamise korraga, mis ei arvesta piirkondlikke eripärasid ja koondab raha pigem pealinna. Seda hoiatust sisaldavad ka hiljuti valminud erinevad uurimisraportid.

Euromiljardid tähendavad kaasaegseid koolimaju, rohelise energia kasutuselevõttu, paremat hoolt kogukonna eakate eest, turvalisemat koduümbrust ja uusi arenguvõimalusi lastele. Samuti on neil otsene mõju uute töökohtade tekkele, mis on Eesti ühtlasema arengu võtmeküsimus.

Pärast 2021. aasta riigieelarve kokku panemist peab valitsus kinnitama Euroopa Liidu aastate 2021- 2027 eelarveperioodi rahastamismeetmete nimekirja. See nimekiri põhineb ministeeriumide soovidel, omavalitsustel ja vabaühendustel pole suurt sõnaõigust olnud. Ometi mõjutab euroraha meie kõigi elu ja seda mitte alati positiivses suunas.

Riigikogu sügisistungjärgu avakõnes tõi president Kersti Kaljulaid välja kibeda tõsiasja – Tallinna jõukuse tase on 135 protsenti Euroopa Liidu keskmisest elujärjest, ülejäänud Eesti oma aga vaid 55 protsenti. Vahe on seega kahe ja poole kordne, kusjuures regionaalset ebavõrdsust on aidanud suurendada just seesama euroraha jagamise kord.

Kuigi kõik valitsused on investeerinud maapiirkondadesse kümneid ja sadu miljoneid eurosid, siis euromiljardite mõju vastu ei saa.

Toetuste jagamise senine süsteem eelistab tugevamaid, mis ei ole küll olnud teadlik valik. Kui väiksemad piirkonnad võistlevad euroraha pärast Tallinna ja selle lähivaldade rikkuse ja sealsete inimeste teadmistega, siis võitja on enamasti ette teada. Raha ja projektid koonduvad nii järjest enam pealinna ja Tartusse.

Olgu siin näiteks nutika spetsialiseerumise toetussuund, kus raha jagati ettevõtete ja ülikoolide koostööks. 2019. aasta seisuga oli 16,4 miljonist eurost läinud Tallinna 68, Tartusse 16 ja Harjumaale 12 protsenti. Ülejäänud Eestile jäi sellest “potist” vaid neli protsenti ehk enamike maakondade puhul sai rääkida nulliringist. Võtame siia kõrvale ettevõtlusmeetme 44,1 miljonit eurot, millest Harjumaa ja Tartumaa kasutasid 77 protsenti ning 23 protsenti pudises muu Eesti peale laiali.

Nüüdseks on oma hoiatuse piirkondlike lõhede süvenemise asjus andnud Inimarengu Aruanne, Praxise ja riigikogu Arenguseire Keskuse analüüsid ja rahandusministeeriumi tellitud Eesti regionaalarengu strateegia seireaaruanne, aga ka paljud majandusgeograafid ja sotsiaalteadlased.

Ääremaastumise peamisteks tunnusteks on inimeste arvu jätkuv kahanemine ning majandustegevuse vähenemine. Hea elukeskkond, tasemel teenused ja kultuurielu on see, mis meelitab uusi väikelinnadesse ja maale. Lahkutakse aga peamiselt töökoha või siis oskustele vastava töö puudumise tõttu. Selles küsimuses jäävad omavalitsuste käed lühikeseks. Kui valitseb liberaalne parempoolne majandusloogika, siis ressursse tuleb juurde sinna, kus neid juba on.

Eesti regionaalpoliitika ja euroraha jaotamise juures on teiseks kitsaskohaks mittearvestamine piirkondade eripärade ja vajadustega. Sõnades ja riigihalduse ministri plaanides on neist juttu, aga tegelikkuses jääb peale ministeeriumite nägemus. Viimased pakuvad eurotoetuste meetmeid välja.

Ja polegi midagi imestada, kui sotsiaaltranspordi toetusmeetme reeglid passivad suurematele linnadele, kuid mitte Setomaa vallale. Harjumaa ettevõtted on edukamad toetuste taotlemisel mitte ainult info ja oskusteabe tõttu –  meetmed sobituvad sealse kohaliku arenguga paremini kui Valgamaal.

Lahendus ei ole teostuselt keeruline, kuid eeldab poliitilist tahet ning kohapealsete inimeste usaldamist. Korterelamute rekonstrueerimise toetuste puhul jagas KredEx Eesti viieks regiooniks, sest varem kippusid võimekamad piirkonnad suurema osa rahast endale neelama. Sama lähenemist tuleks euroraha puhul oluliselt ulatuslikumalt kasutada.

Selleks, et väljaspool tõmbekeskusi säiliksid töökohad ja et sinna tekiksid uued ettevõtted ja töökohad, tuleb kolmandik kogu eurorahast jagada keskvõimu asemel omavalitsustes. Ja mida suurem on piirkonna ääremaastumine, seda enam tuleb suunata sinna Euroopa Liidu raha. Koos otsustusõigusega annab see omavalitsustele, ettevõtetele ja vabaühendustele hoovad, et koostöös ääremaastumist pidurdada.

Lauri Läänemets: usaldame euromiljardi väikelinnadele ja maapiirkondadele