Lauri Läänemets: vabastame sõjapõgenikud kaheks aastaks keelenõudest, et aidata nad koheselt erialasele tööle

Hannaliisa ViskUncategorized

Sarnast teed läks Leedu, kes juba märtsi keskel otsustas lubada põgenikel tööle minna keelenõuet ajutiselt kohaldamata.

Keenõude leevendamisega tagame saabunud sõjapõgenikele mõistliku töö ja sissetuleku nende sotsiaaltoetuste lõksu tõukamise asemel, lisaks aitab see neil kiiremini ühiskonda integreeruda.

Paindlikum süsteem motiveerib ühtlasi haritud ja oskustega sõjapõgenikke eelistama Eestit nii mõnelegi teisele riigile. Sest siin saavad nad õppida keelt samaaegselt oma erialast tööd tehes, me ei suru neid päevadeks nelja seina vahele ootama sotsiaaltoetusi ja järgmist keeletundi. Riigi majanduse ja ettevõtete seisukohast leevendaks me nõnda tööjõukitsikust mitmeski olulises valdkonnas.

Täiemahuliseks sõjaks Ukrainas ning sellest tingitud põgenikelaineks ei saanud meist keegi täielikult valmis olla. Eesti riik, ettevõtted ja elanikud on täna andnud oma panuse, toetades Ukrainat ja selle rahvast kohapeal, aga pakkudes turvalist varjupaika ka neile, kes sõja eest põgenesid.

Pärast kaadreid Butšast ja Irpinist pole ühelgi südametunnistusega inimesel kahtlust – me teeme õiget asja. Enamik tänaseks siia saabunud sõjapõgenikest soovib sõja lõppedes küll kodumaale naasta, kuid paraku peame juba nüüd arvestama võimalusega, et konflikt venib ning ka selle lõppedes pole paljudel kodu või peret Ukrainas, kelle juurde minna.

Sotsiaaldemokraatlik põhimõte on inimestele heaolu tagamine läbi töö ning täna peaks riik tegema otsuseid, mis võimaldaks sõjapõgenikel võimalikult kiiresti leida oma võimetele vastav töökoht. Hetkeolukorras on tõkestab keelenõue inimeste ligipääsu töökohtadele – olgu siis hooldustöötajaks, oskustööliseks või seadmete operaatoriks.

Praegu on sõjapõgenikud alles kohanemas, kuid rääkisin nii tööandjate keskliidu kui ka ametiühingute keskliiduga – mõlemalt poolt kinnitatakse, et keelenõuet tuleks kasvõi ajutiselt muuta nii, et ettevõtted saaksid palgata ka inimesi, kes koheselt keelenõuetele ei vasta.

Kohustusliku keeleõppe kõrvalt saaksid sõjapõgenikud juba hakata tegema erialast tööd eestikeelses keskkonnas, mis toetab ja kiirendab ka nende keeleõpet ning integratsiooni ühiskonda.

Sotsiaaldemokraadide esitasid riigikogue ka samasisulise seaduseelnõu. Sellega ei diskrimineeritaks kedagi, küll võimaldaksime kõigil käesoleva aasta lõpuni Eestisse jõudvatel sõjapõgenikel siseneda koheselt meie tööturule ja majandusse.

Tänane ajutine seadusemuudatus omaks tohutut mõju tuhandete siia saabunud perede sotsiaalmajanduslikule tulevikule. Normaalne palk ja võimetele vastav töö on inimese väärikuse küsimus. Ühel päeval peavad need naised ja lapsed minema tagasi Ukrainat üles ehitama, mida tugevamad on nad siis, seda suurem on ka Eesti panus läbi nende.

Küsimus pole ainult materiaalsetes vajadustes, aga ka inimeste vaimses tervises. Ühtlasi saame seeläbi ennetada võimalikke sotsiaalseid hõõrdumisi tulevikus, sest avatum tööelu maandaks probleemi, kus saabujad on olude sunnil valmis madalama palga eest üle võtma töökohti kohalikelt inimestelt. Sealjuures on fakt, et sellistel töökohtadel juba tihti töötavadki just need Eesti elanikud, kes keelenõuet ei täida.

Esiteks saame keeleseadust muutes tagada inimestele kiirema ligipääsu kõrgema lisandväärtusega tööle, mis vastab nende kvalifikatsioonile. Nii ei lange põgenikud sotsiaaltoetuste lõksu.

Teiseks saame nii leevendada tööjõupuudust mitmes kriitilises sektoris.

Kolmandaks saavad riigi seisukohast sõjapõgenikest kuluartikli asemel kiiremini maksumaksjad.

Neljandaks ei diskrimineeri me selle seadusemuudatusega kedagi – nagu andsime 90ndatel piisavalt aega inimestele kohaneda uue riigikeelega, anname sama võimaluse ka tänastele saabujatele.

Viiendaks muudaks see meie riigi atraktiivsemaks sihtkohaks nendele põgenikele, kes tahavad ja suudavad reaalselt panustada, mitte lihtsalt “tiksuda”.

Kaks aastat on optimaalne aeg, mille jooksul on inimene võimeline omandama vajalikul tasemel keeleoskuse. Igapäevases töökeskkonnas ning kolleegidega suheldes on ka keeleõpe lihtsam.

Inimeste kutsesobivust oskab päeva lõpuks ikkagi kõige paremini hinnata tema otsene tööandja, mitte riik.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna ettepaneku kohaselt ei kohaldata rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on saabunud Eestisse enne 31.12.2022 ning viibinud siin vähem kui kaks aastat.

Lauri Läänemets: vabastame sõjapõgenikud kaheks aastaks keelenõudest, et aidata nad koheselt erialasele tööle