Lauri Läänemets: peame rääkima Tugevast Eestist

Hannaliisa ViskUncategorized

Rohkem kui kunagi varem, peame rääkima Tugevast Eestist. Meie kestmine rahva ja riigina on taas kõigil meeltes. Tugev Eesti tähendab julgeolekut koos liitlastega, aga ka sisemist turvatunnet – igaühe toimetulekut ja väärikuse säilimist. Julgeolek ja toimetulek on kaks sammast, millele peavad uues reaalsuses meie poliitikad keskenduma, et Eesti oleks tugev, ütles SDE esimees Lauri Läänemets 10. aprillil toimunud erakonna volikogul.

Euroopa pidi 24. veebruari hommikul ärkama uude reaalsusse, mis on nõudnud paljudelt riikidelt oma senise julgeolekupoliitika revideerimist. Venemaa toimetab Ukrainas nagu kõigis varasemates konfliktides: pommitab valimatult lapsi, naisi, eakaid. Nii tegid nad Groznõis ja Aleppos, aga ka omal ajal Berliinis, Varssavis ja Tallinnas. Nii teevad nad täna Ukrainas. 

Butša massihauad, tänaval tapetud tsiviilisikud või selja taga kinni seotud kätega laibad panevad meie hinge valust karjuma. Ja isegi kui on väga vastik, siis ei tohi pilku sellelt kõigelt pöörata. Venemaa agressiooni tagajärgi peab mõistma iga inimene, kes on demokraatlikes riikides läbi valimiste poliitikutele teejuhiks. Ja demokraatlike riikide valitsused ei tohi vaikida. Ei tohi kõhelda. Ei tohi viivitada. 

Sõjamasina peatamiseks on rakendatud pretsedendituid sanktsioone, aga tankid veerevad ikka edasi, taevast sajab hävitavat metalli ja voolab süütute inimeste veri. Ajalooline tõde on, et Venemaa tunnistab konkreetset ja füüsilist jõudu. Liiga aeglaselt jõuab see teadmine demokraatliku maailma teadvusesse. Näeme, kuidas pelglikult on jõutud esimeste olulise mõjuga toetusteni relvasüsteemide näol. Rohkem, julgemalt ja kohe on vaja! On vaja Ukrainale, Baltikumile, Poolale ja Moldovale. 

On öeldud, et kui Venemaa lõpetab sõdimise, siis lõpeb sõda; kui Ukraina lõpetab sõdimise, lõpeb Ukraina. Me teame, et Ukraina lõpp oleks ka rahu lõpp Euroopas, sest isegi kui Venemaa saab plaan A asemel ellu viia plaan C, on tegemist sõnumiga, et lääs on küll probleem aga ei ole takistus. 

NATO kaitseplaani käivitumist ei peaks vaatama erakordse otsusena, imena, vaid asjade loomuliku käiguna ja kinnitusena, et liitlassuhted kehtivad, NATO toimib, on asjakohane ja vajalik liit ka tänapäev. Ukraina sõjast järeldusi tehes võime öelda, et riigina me pole eksinud ning oleme läbi aastakümnete oma riigikaitset õige ohuhinnangu ja õige loogika järgi planeerinud ning üles ehitanud. 

Küll aga vajame agressorriigi peatamiseks kogu rahva vastupanu. Tugev Eesti tähendab totaalkaitset, kus kaitsejõudude ja liitlaste kõrval on riigi julgeoleku tagamisel igal inimesel oma selge ning arusaadav roll täita. Meil ei ole valikut, laiapindse riigikaitse ülesehitamine peab edaspidi olema iga valitsuse, omavalitsuse ja vabaühenduse tööplaanis. 

Relv ei sõdi, seda teeb inimene. Eesti riiki kaitseb inimene. Eesti riigi kaitsestrateegiad, võimete arendused, maastikul positsioonide valikud teeb inimene. See osa valitsuse riigikaitse investeeringutes on aga jäänud täiesti tähelepanuta. 

Eripensionite kaotamise asemele lubatud asendust ei ole ning riigikaitse jaoks ülivajalikud teadmised ja kogemused, mis kogunevad õppustel, missioonidel aastakümnete jooksul, ostetakse tulevikus lihtsalt erasektorisse üle. 

Eesti vabadus ja julgeolek ei seisne aga vaid sõjalises riigikaitses, peame oskama näha turvalisust avaramalt. Eesti on tõeliselt tugev vaid siis, kui meist igaüks tunneb, et ta on oluline, seda sõltumata rahvusest, soost, päritolust või piirkonnast. Riigikaitse  algab oma inimeste väärtustamisest, mitte põlgamisest või tüli õhutamisest. Tugevas Eestis on igaühel roll ühiskonnas ja riigikaitses.

Julgeolek on ühtehoidmine. Igaüks teab, et kett murdub alati oma nõrgimast lülist. See kett on praeguseks pingule tõmmatud. Meie ühine jõupingutus peab olema tugevdada seda, kust riik kõige peenemaks on häälestatud igaühe toimetulek. 

Märtsis tõusis tarbijahinna indeks võrreldes eelmise aastaga 15,2%. Aastatagusega olid kaubad kallimad 13,1% ja teenused 18,1%. Põhiliste toiduainete hinnakasv on aastaga jäänud vahemikku 30 kuni 120%. 

Eestis on kodu ostu ja rendihinna tõus olnud pretsedenditult Euroopa suurim. Viimase kaheteistkümne aastaga on tõusnud üürihinnad 171% ning kodu soetamine 156%, kallinedes aastaga vastavalt 9 ja 14%. 

Sellel aastal lisanduvad veel materjalide tarneraskuste mõjud ning üürihindu hakkab pressima sõjapõgenike majutamisest tulenev elamispindade defitsiit. Toit ja kodu on muutunud Eesti inimestele vähem kättesaadavaks.

Kodu üürimine ja ostmine on muutunud järjest raskemaks, sellest on kujunemas Eesti üks tõsisemaid sotsiaalprobleeme ja seda juba enne Ukraina põgenike saabumist. Kuigi valitsuse laual neid küsimusi pole, on need tuhandete Eesti perede mõtteis. Sotsiaaldemokraadid valitsuse kombel ei vaiki ja tulevad täna välja oma ettepanekutega. 

Sügiseks elavad meist paljud senise hinnatõusu juures veel kitsamates oludes. Meenutan, et Eestis on ainuüksi juba täna ligi 300 000 suhtelises vaesuses või täielikus vaesuses elavat inimest, eelkõige üksikvanemad ja üksikult elavad pensionärid.

Lisaeelarvest leiame küll vajalikud relvaostud, vahetud põgenikega seotud kulud, LNG terminali ja üksikud kokkulepped tagasihoidlikeks toetusteks. Puudub aga täielikult sotsiaalne mõõde.

Ükski kriis ei tohi võtta inimestelt perspektiivi paremale elule. Sotsiaaldemokraadid kaitsevad Eesti peresid vaesusesse tiriva hinnatõusu vastu. Teeme tööd selle nimel, et erakorraliselt tõuseksid sotsiaaltoetused, kindlustamaks meie seast kõige haavatavamaid. Asume pidurdama üürihinna tõusu, seisame lastetoetuste tõstmise eest ning selle nimel, et alampalk ja keskmine pension oleks tulumaksust prii.  

Nii nagu energiakriisi ajal sügisel, nii ka nüüd julgeolekukriisis, on valitsuse pilk mujal kui Eesti elul ja oludel tervikuna. Sündmustele lohisetakse järel. Aga tugev Eesti peaks olema ettenägelik, otsustav ja ei tohiks karta tegutseda. 

Valitsuse pealtvaatamispoliitika riskiks on see, et praegu sosinal kõlav kremlimeelne jutt, mis kritiseerib sõjapõgenike abistamist võib abita jäänud meeleheites inimeste seas leida toetust. Näeme, kuidas üks parlamendierakond püüab sõjapõgenikest teha Eesti probleemi, kuigi probleem ei ole nendes kannatavates inimestes, vaid selles, et praegune valitsus ei suuda organiseerida korralikku tuge ja abi oma inimestele.

Töö annab inimesele tähenduse ja töö on üks paremaid viise, kuidas siia saabunud inimesi siduda Eesti ühiskonnaga. On häbiväärne, kuidas keeleseadusest üritatakse vahutada üles oma poliitilist toetust, kuigi tegelikult on kõigile selge, et töökeskkond on paremaid viise, kuidas inimene saab õppida eesti keelt. 

Sotsiaaldemokraatide ettepanek tähendab seda, et sõjapõgenikud jõuaksid keelenõude täitmiseni kiiremini. Meie eesmärk on, et võimalikult paljud Eestis töötavad ja tööle hakkavad inimesed oskaksid eesti keelt. Kaheaastane periood ei tähenda keelenõudest loobumist, vaid tööle asumisel kohustust eesti keel omandada.

Riigikaitse ja sotsiaalkaitse peavad tänases olukorras käima käsikäes. Riigi julgeolek ja rahva toimetulek on kriisis lahutamatud. Meie roll on seda valitsusele selgitada ja pakkuda alternatiivi. Vaja on tugevat Eestit: turvalist riiki, hoolivat ühiskonda ja jõukat rahvast.