Lõuna-Eesti mõjukad: Anti Allas

Lõuna-Eesti mõjukamate inimeste pingereas on esikohal Võru linnapea Anti Allas. Kagu-Eesti suurima maakonna keskust juhtiv meer ei pea ennast siiski linnameheks. Vabadel hetkedel istub ta isatalu maadel traktoriroolis, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Talumaadel toimetamine on mulle rahustav hobi,» räägib Rõuge vallas Kiidi külas enam kui 30 hektaril maad ja metsa majandav Võru linnapea. «Väga hea on astuda aeg-ajalt ühelt juhipositsioonilt teisele ja seejuures palju konkreetsemale juhitoolile.»

Igapäevaselt elab mees siiski juba 2003. aastast Võrus. Allase sündides elasid ta vanemad aga Võrus Kreutzwaldi tänaval. Lapseea esimese poole elas ta Sännas Pärlijõe ääres ja hiljem Rõuge vallas Kiidi külas. Põhikoolis käis ta nii Lepistu kui ka Rõuge koolis.

«Tegin väikesena palju tööd, muud võimalust mul lihtsalt ei olnud,» meenutab 42-aastane Allas. «Kooli sõitsin ise traktoriga: õhtul laadisin metsakuiva puukoorma peale ja pärast tunde müüsin selle maha. Niimoodi vedasin paaril aastal kolmandiku kooli küttepuudest.»

Tubli häältemagnet

Pärast põhikooli sai Allas sisse Võru Kreutzwaldi gümnaasiumisse matemaatika ja füüsika eriklassi. Keskkooli järel õppis ta maakorraldust ja geodeesiat Eesti Maaülikoolis. Enne õpingute lõppu korraldas Võru maavalitsus noorte ideekonkursi, mille Allas võitis.

«Sain seeläbi tuttavaks Võru maakonna arenguosakonna tollase juhataja Ülle Puustusmaaga ja maavanem Robert Lepikson võttis mind siia tööle,» lausus Allas, kes töötanud ka maavanemate Mait Klaasseni, Ülo Tuliku ja Andres Kõivuga.

Taasiseseisvumise järel seni pikimat aega – juba seitmendat aastat – ametis olev Võru linnapea kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning kogus viimatistel omavalitsuste volikogude valimistel Võrus rekordiliselt 1506 häält. See on ligi kaks kolmandikku kõikidest sotside Võru linna häältest.

Kooli sõitsin ise traktoriga: õhtul laadisin metsakuiva puudekoorma peale ja pärast tunde müüsin selle maha, ütles Võru linnapea Anti Allas.

Allas nimetab linna selle aasta üheks suuremaks tööks Päkapiku lasteaia energiatõhusaks muutmist, lasteaia hoone remonditakse nii väljast kui ka osaliselt seest, samuti paigaldatakse majja nüüdisaegne ventilatsioon.

«Kevadel, kui on paigaldatud viimane asfaltikiht ja ehitatud külgnevatel aladel välja parkimisalad, lõpeb ka Räpina maantee remont,» rääkis Allas, kelle sõnul on Vilja tänava ehitustööd praegu täies hoos. «Need on suured objektid, mis mõjutavad paljude inimeste ja ettevõtete igapäevaelu.»

Võru linn peab Allase sõnade kohaselt nägema vaeva, et elu tuleks rohkem vanalinna muinsuskaitsepiirkonda tagasi. «Samuti peame tegema tööd, et pakkuda noortele peredele linnas rohkem nüüdisaegseid elutingimusi, uusi krunte ja kortermaju,» lisas ta.

«Tuleb proovida ohjeldada ka 21. sajandi noorte «katku» ehk saada lapsed ekraanide tagant värske õhu kätte. Selleks peab noortel olema väljas põnevaid atraktsioone,» rääkis linnapea. «Samas tuleb tegeleda eakate hooldusvõimalustega ning sellega, et nad suudaksid võimalikult kaua ise hakkama saada.»

Laste arv linnas tasapisi kasvab

Tasahilju on Allase sõnul ka Võrus rahvaarvu vähenemine aeglustunud. «Linnapeana alustades oli aastane vähenemine umbes 300 inimest, eelmisel aastal aga vähenes 70 inimese võrra. Positiivne näitaja on seegi, et linna koolidesse on juba kaks aastat järjest tulnud rohkem lapsi,» ütles Allas. «Samuti sündis eelmisel aastal üle kümne lapse rohkem kui 2018. aastal, mis on viimase kümne aasta üks suurimaid näitajaid.»

«Maailm muutub üha kiiremaks ja see peegeldub praegu eelkõige meie haridusasutustes, laste käitumises,» tõdes linnajuht. «Mulle tekitab muret, et ühiskond on muutunud väga närviliseks. Pidev pinges olek ja oma tuleviku pärast muretsemine tekitab meeletult probleeme. Seda näevad ka õpetajad koolides. Oleme ühtpidi saanud rikkamaks, aga samas on ühiskond häiritud olekus.»

Allas on riigijuhtide käitumise suhtes kriitiline. «Inimestele ei julgeta rääkida asjadest, nii nagu need on, ja tundub, et inimesed ka ise ei taha, et neile tõtt öeldakse,» rääkis linnapea. «Ei saa lubada neid asju, mida ei ole olemas ning ei saa elada tuleviku arvel.»

«Eesti riik ei ole midagi muud kui üks suur pere – niipalju kui meil õnnestub rohkem teenida, teatud kohtades kokku hoida või õnnestub rikkamaks saada, seda rohkem saame pakkuda avalikke teenuseid,» lisas ta. «Kuid neid asju, mida me tegelikult pakkuda ei jõua, neid ei tohiks lubada.»

Allas nimetab Võru linna selle aasta üheks suuremaks tööks Päkapiku lasteaia energiatõhusaks muutmist.

Teine asi, mis pidurdab Allase sõnul linna arengut, on riigiressursside ebaõiglane jaotamine. «Võru linn on selgelt kogu piirkonnale doonor. Pakume maakonnakeskuses hobi- ja vabaajateenuseid, mida pole põhjust häbeneda,» ütles Allas, kelle sõnul pakub näiteks Võru muusikakool kogu piirkonnale kvaliteetset muusikaharidust.

«Paraku on riik meid selle eest aastaid karistanud ning see käitumine ei taha kuidagi muutuda,» lisas ta. «Huvihariduse pakkumisel saame üle nelja korra vähem raha kui maaomavalitsused. Samas oleme siin piirkonnas huvihariduse võimaluste peamised loojad.»

Väike kogus mürki on ravim

Poliitikast rääkides on populistlike erakondade edu taga Allase sõnul inimeste ebakindlus. «Haaratakse õlekõrrest, mis alguses tundub olevat päästja, aga pikemas perspektiivis veab meid pigem põhja. Kuid väikeses koguses mürki on tihti ravim,» lisas ta. «Seetõttu ei näe ma selles ainult halba, vaid see kutsub ka inimesed korrale.»

Munitsipaalpoliitika on Allase sõnul palju vahetum ja mõnes mõttes ka lihtsam: inimestega saab otse suhelda ja muutusi ellu viia. «Linnakodanikele tuleb selgitada, miks me asju ühte- või teistmoodi teeme, milleks on vaja muutusi ja miks tekivad ka tagasilöögid,» rääkis Allas. «Riigil on palju raskem tagasisidet anda.»

«Arvan, et olen poliitiku tööga hakkama saanud. Olen üritanud rääkida ausalt, kuidas asjad on,» lausus Allas. «Aastad on andnud juurde ka julgust teha rohkem esmapilgul keerulisi ja võib-olla ka kellegi silmis mittemeeldivaid otsuseid, mis on aga arenguks hädavajalikud.»

«Ma ei tunne ennast ise mõjukana,» lausus Allas, kelle sõnul on avaliku sektori roll olla oma inimeste teenistuses,, anda vastuseid inimeste küsimustele ja rääkida muredest. «Selle tõttu mind tõenäoliselt tuntakse ja teatakse.»

Linnaelu juhtimise kõrval liiguvad Allase mõtted juba ka kevadistele talutöödele ja traktorirooli asumisele. «Sel aastal teeme mitme pere peale külapõllu, see sai tänavu küntud suurem kui ei kunagi varem,» rääkis Allas. «Tööd on perede vahel omavahel jagatud, kes millega panustab. Meil on sõbralik ja üksteist toetav kogukond,.»

«Oma kartuli, kapsa, porgandi, kaalika ja peedi kasvatame ise. Küsimus ei ole seejuures lõpphinnas, vaid traditsiooni hoidmises,» lausus Allas. «Tähtis on ka, et lapsed näevad, kust toit tegelikult tuleb. Varasuvel ei ole paremat toitu kui orgaanilise väetise peal kasvatatud oma värske kartul.»

Lõuna-Eesti mõjukad: Anti Allas