Ma olen uhke Eesti hariduse üle. Lasteaiast alates. Loomulikult on oluline keskkond, kus laps õpib, aga olulisem veel on õpetaja, kirjutab
Teame juba oodata häid PISA-tulemusi koolidest, eelmisel aastal saime kinnitust ka oma lasteaialaste headele tulemustele. Ma usun, et praegused tulemused nii koolis kui ka lasteaias oleme saavutanud tänu sellele, et meie õpetajad ei saa õpetajaks peale lühiajalist koolitust vaid õpivad õpetajaks ülikoolis.
Võime ju tõdeda õpetajate puudust, aga seda olukorda tuleb lahendada teisiti kui õpetajate kvalifikatsiooninõudeid vähendades. Ent just see plaan jäi mul silma uudisest riigi eelarvestrateegia 2021-2024 kohta.
Ma usun, et meil on läinud järjest paremini, sest õpetajakutset on teadlikult püütud atraktiivsemaks muuta nii erinevate programmide kui ka kokku lepitud kindla palgatõusuga. Õpetajaametit ei valita suure palga lootuses, aga sellest ametist lahkutakse sageli liiga madala palga tõttu. Ühel hetkel saab palganumber siiski oluliseks.
Nimetatud uudises oli ka kirjas, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Miks on tarvis lõhkuda edu toonud kokkuleppeid? Mis sai plaanist, et õpetaja palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast? Jah, Eesti ja kogu maailm on keerulises olukorras ja raskel ajal tulebki säästlikumalt majandada aga viime siin ikka oma sõnad ja teod kokku.
Loen, et haridus on prioriteet ja seejärel seda, et näiteks avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse kriisiajaks, seega aastaks. Aga õpetajate palgad neljaks aastaks. Miks peab õpetaja ka peale kriisi palgatõusuta jääma?
Ma arvan, et me läheneme asjale täiesti valest küljest. Just praegust aega ja kriisi tulekski ära kasutada selleks, et õpetajaamet päriselt atraktiivseks muuta. Et õpetaja ametikoht oleks selline, kuhu soovijaid oleks rohkem kui kohti, kus tekiks võimalus valida asjatundjate seast parimad. Kus juba mitmendat aastat pensionile ihkavat õpetajat ei peaks augustikuus taaskord “ära rääkima”, et ehk ta jaksab veel ühe (ausõna!) viimase aasta. Praegu on täpselt õige aeg teha suuri ja põhimõttelisi muutusi. Praegu on aeg õpetaja palka tõsta, mitte külmutada.
Mõtleme hetkeks – kui eesmärgiks on tark ja tegus rahvas, siis tarkus ei tule asjadest, tarkus tuleb inimestest. Seda ei tohiks ka riigi eelarvestrateegias unustada.
Meil on vaja inimest, mõned kinnisvaraprojektid saab ju mõneks aastaks edasi lükata. Ja kui sellega võidame selle, et meie järjest hõrenevad õpetajate read saavad täiendust ja uue põlvkonna valikuid suunavad parimatest parimad professionaalid, on see kõik seda väärt.